Nädalavahetus!

Oh jumal-jumal, nüüd jäängi vist kirjutama!

Laupäev.
Hommikul ajas John oma laulmisega mu jälle 7 aeg üles. Peale seda tuli varsti Wallylt sõnum, et võiks randa minna. Ütlesin, et enne 12 ma ei viitsi midagi teha ja põõnasin voodis edasi. 12 oli ta mul siis maja ees ja läksimegi randa.
Mina ujumas ei käinud, sest vesi tundus külm ja no need kõrged lained ei kutsu ka eriti. Mul väike foobia ülepea vee ees ja no sellistes lainetes möllamine pole fun.
Rand muidu oli üsna tühi aga no nüüd ma tean vähemalt, kus kõik kenad aussi kutid olnud on! Ja mina juba arvasin, et siin ei olegi neid..
2 aeg läksime rannast juba minema, sest Wal pidi vanaema juubelile minema. Enne käisime veel ostukeskuses, kust ta siis kaardi jms ostis. Teate nalja? Ükspäev käisin pikalt jalutamas ja poode otsimas. See ostukeskus oli 400m sellest kohast edasi, kus ma tol päeval ära keerasin, kuna arvasin, et sellel tänaval peale mööblipoodide midagi muud asjalikku pole. Vot siis. Nüüd vähemalt tean, kuhu homme minna, päfkasid vaja!! Vanad on täitsa nartsud juba!
Neways (aka anyway) peale seda kodus piinlesin igavuse käes ja kui Rauno ja Kaido hakkasid rääkima, et nemad vist freosse, otsustasin et täna on aeg midagi teha!!!
Pika plaanimise tulemusel põrutasin CBDsse ja üritasin alkopoodi leida. Täielik tsirkus, kell 7 õhtul on lihtsalt kõik kohad kinni!!! Lõpuks õnneks siiski sain oma vajalikud asjad ja võis mosman parki poole teele asuda.
Enne veel, kui sellest kirjuta, pean ka seda rääkima, et linnas toimus mingisugune halloweeni võidujooks vms. Tänavad olid suletud ja rahvast päris palju. Veider oli ka see, et jumala suvakad inimesed käisid kostüümides ringi jne. Eestis sellist asja ma vähemalt eriti kohanud pole.
Niki majja jõudes selgus, et Kaido ja Rauno on omale ühe tsiki (Kristel) kampa elama võtnud. Rääkisime siis seal niisama juttu, Rauno ja Kaido istusid arvutis ja erilisi elumärke ei näidanud. Ma olin juba üsna kindel, et tuleb siiski feil õhtu.
Ükshetk kadusid Kaido ja Rauno lampi minema. Päris äge tegelikult, pole mitu kuud mõne tüdrukuga suhelnud ja ma nii igatsesin neid tüdrukuteõhtuid! Rääkisime siis põnevaid jutte, jõime (tssssssssss!) ja otsustasime, et põrgu need kutid, meie lähme Northbridge kluppi!
Rongipiletit me ei ostnud, sest Kristel väitis, et kontrollid ei tee midagi, kui lolli turisti mängid. Loomulikult tulid kontrollid peale ka. Esimest korda mu aussis oldud aja jooksul, muideks! Kristel võttis oma 20 doltsise välja ja hakkas seletama, et ei osanud sellega midagi teha, sest piletiautomaat võtab ainult münte. Kontroll naeratas ja seletas, kuidas järgmine kord tegema peab, ning läks edasi. 37eeku säästetud :D!
Linnas jõudsime kuidagi kohta nimega Shed vist. Vähemalt teised kutsusid seda nii.. Järjekorras seista oli päris tobe, aga ootasime kannatlikult ära ja saime templid käe peale.
Klubi oli rahvast mõnusalt täis. Sai tantsitud ja möllatud. Mingi hetk otsustas Vero, et tema peab hakkama Rileyle sõnumeid saatma ja uurima, kus ta on. Selgus, et ka Northbridges ja oli isegi samas klubis õhtu alguses aga läks kuskile mujale edasi. Kutsus mind sinna, aga no päris ma teadsingi, kus see koht asub. Hiljem selgus, et tal oli hommikupoole aku tühjaks saanud ja oli Shedi ümbruses mind isegi otsimas käinud oma sõbraga, nii nunnu :)!
Muidu klubis saime veel mingite aussi tüüpidega tuttavaks, kellele pärast veel külla oli vaja minna muidugi. Nende juures midagi tarka ei teinud, viimase sõnumi saatsin kella 5aeg, küllap peale seda jäin magama kah.
Kokkuvõttes oli tore õhtu :). Nii hea oli üle pika aja välja saada ja klubis end tühjaks möllata! Ühe tekiilapitsi oleks võinud ju vähem võtta, aga mis seal ikka. Niikuinii ma siin aussis ainult joon ju, eksole!

Pühapäev.
Nagu arvata võite, oli hommik kohutav. Kella 8-9 aeg viisid aussikutid (nimesid ei mäleta, sorry) meid Nicki majja tagasi. Seal rääkisime veits oma eesti poistega ja üsna pea otsustas Vero oma asjad kokku korjata ja kodu poole lonkima hakata.
Kuna kesklinn jäi koduteele, otsustasin seal veits ringi tuiata. Käisin söömas ja istusin lampi mingi 45min suvalisel pingil, sest paigal olles ei tundunud, nagu pea kohe plahvatama hakkaks!
Lõpuks ronisin koju. Siin käis mingi hull ehitusmöll, terve õu oli inimesi täis. John küsis, kuidas õhtu oli ja naeris mu üle.
Kodus esimese asjana istusin veel tükk aega voodi serval ja mõtlesin, kas peaks esimese asjana pesema või magama minema. Nii raske otsus tundus! Aga kuna Kym arvas, et võiks randa minna ja ilm oli ka ilus, otsustasin pesemise kasuks.
Kella 2 aeg jõudsin lõpuks end uksest välja ajada ja bussipeale minna. Bussisõit oli nagu bussisõit ikka. Ainult selle vahega, et kõik kes maha läksid, tänasid juhti.
Rannas oli nii mõnus rahulikult oma rätiku peal lamada ja mitte midagi teha. Ibumetinid hakkasid ka lõpuks mõjuma ja tulemus oli täitsa hea! Lesisime seal paar tundi, rääkisime juttu, õpetasin Kymile eesti keelt ja siis kui kell 5 oli otsustasime minema minna.
Kym viskas Leedervillesse mind. Käisin poes süüa ostmas ja lonkisin koju.
Enesetunne on tegelikult jumala normaalne aga kui ringi ei liigu annab väsimus hullult tunda!

Metsa, ma leedy koduteel mõtlesin juba traditsiooniliselt blogimise peale ja tahtsin mõnda asja veel arutada. Aga mäletan ainult seda, et üks miljonist mõttest puudutab SMSe.
Nimelt minu jaoks suht harjumatu on see, et aussid saadavad niii palju sõnumeid kogu aeg! Üsna sisutuid kusjuures. Lihtsalt uurivad niisama kuidas läheb ja mis vahepeal toimunud on jne. Täna jooksis telefon korra kokku isegi :D! Minu-Darreni vestlus sisaldab 511 sõnumit!!!! Edasi tulevad Riley 53, Kym 50, Wally 47 jne..
Te ei kujuta ettegi kui sõltuvuses ma oma telefonist olen seetõttu. Ma mõnikord võtan isegi vetsu kaasa selle ja no öösiti on ta mul ka alati padja kõrval, käeulatuses. Crazyyyy!

1. Traditsiooniline Leedy-kodutee. Meil oleks ka nagu sügis!
2. Profikaamera rõõmud, kesklinna kollijooks.
3. Scarborough beach laupäeval.