Reede, 30. september 2011

Tööst, autost ja raamatutest.

 Tegelikult mul juba kolmapäevast alates uudiseid, aga tahtsin enne auto osas selgust saada, et siis ei peaks kaks korda blogima.

 See kolmapäevane uudis puudutab mu tööotsimisi. Nimelt sain teisipäeval kõne, et vaja intervjuule minna. Kolmapäeva hommikul läksingi kesklinna ja otsisin selle kohviku üles. Intervjuu kestis umbes 5min, lõin oma CV ja kohvimeistri sertifikaadid lauale ning boss käskis kohe tööle asuda.
 Okei, kõigepealt räägin siis kohvikust vms. Austraalias on ostukeskustes sellised food courtid, kus on siis mingi platsi ääres hästi palju erinevaid putkasid ja keskel on lauad. Söögi osas leiab kõike rämpstoidust rahvusköökideni. Nagu siin varemgi olen rääkinud, on sellistes kohtades toit eelnevalt valmis tehtud ja siis leti taga soojas ootamas. Minu uus töökoht ongi siis itaalia päraste toitude ja kohviga nurgakohvikuke.
 Kuidas ma nüüd lühidalt kirjeldan seda? Mina pean idee poolest ühte itaalia tüdrukut asendama hakkama. Hommikuti kohvisid tegema, lõunal toitu serveerima. Töö on lihtne, tiim on ülisõbralik, boss on tore. Samas kella 12-1 aeg on nii kiire ja kõigil lõunapaus. Ehk siis näiteks neljapäeval oli meid seal pisikese leti taga 5tk ja tükk tegemist, et kellelegi otsa ei astu. Ruumi lihtsalt ei ole! Samal ajal paku veel toredat teenindust ja vaata, et toidu tõstmise ajal valmistoidu leti all näppe ära ei kõrveta.
 Töö hetkel on poole kohaga, paari nädala pärast läheb itaalia tüdruk koju ja ma peaksin esmasp-reedeni 7-14 töötama. Tööle saamiseks pean ärkama iga hommik kell 5, jalutama 2km rongijaama ja sealt veel 40min rongiga sõitma. Ma pole hommiku-inimene, ei taha mõeldagi, kuidas see välja peaks kukkuma. Palk pole ka eriti motiveeriv.
 Igatahes ma pole selle töö osas veel üldse kindel. Hea, et midagigi olemas on, aga no ma tõesti kardan, et peale paari nädalat ma lihtsalt ei saa ennast voodist välja nii vara. Vähemalt 3-4 korda kuus puudusin ma koolist ainult selle pärast, et ma ei suutnud end hommikul piisavalt motiveerida, et sooja teki vahelt välja ronida. (Jah,jah paha tüdruk.)

 Auto sai siis neljapäeva lõuna aeg mehaanikute kätte viidud. Läks kenasti tööle, hääl oli siiski natuke veider ja tundus kuidagi väga nõrk. No igatahes nad seal töökojas lubasid siis vaadata ja helistada, kui selgeks saab, milles viga. Täna pealelõunat helistasid ja ütlesid, et nad pole midagi leidnud. Küsisid veel, mis tal viga oli ja ütlesid, et ta tundub natuke imelik ja nad peavad veel teste tegema, st läheb veel aega.

 Täna oli vaba päev. Tuli hull asjalik mõte raamatukokku minna ja midagi tarka lugeda. Googeldasin siis top 100 kõigi aegade paremat raamatut ja tegin omale listi 10 esimesest. Raamatukogus ei suutnud ma nendest mitte ühtegi leida. Austraalia väikese linnaosa raamatukogust on päris raske Euroopa klassikuid leida, see on fakt!! Niisiis valisin 3tk kaane/pealkirja järgi ja lootsin, et läheb õnneks.
 Nagu ikka, on mul aeg-ajalt mingi suur teadusjanu. Seekord filmist "The boy in striped pyjamas" innustatuna otsisin välja juutide küüditamisest, holokaustist rääkiva raamatu. Valituks osutus mingi pisike faktiline ja üldine raamat, mille siiski nüüdseks juba läbi lugesin. Kõike seda olin varem ajaloo tundides kuulnud, see raamat lihtsalt tuletas meelde.
 Mina tahtsin rohkem teada elust nendes laagrites niiet googeldasin veel selle kohta. Sattusin mingisuguse online raamatu lehele, kust sain ühe Auschwitzi laagrist pääsenu memuaari vms, täpselt mida ma otsisin. Jutustus algab sellest, kui elu oli veel tavaline, siis tuleb holokaust ja siis natuke, mis sai pärast. Lugesin selle kõik järjest ühe hooga läbi. Vahepeal oli raske uskuda, et kõik see on päriselt toimunud ja inimesed on sellisteks tegudeks võimelised, uskumatu. Mul olid lugedes emotsioonid nutmisest naermiseni.
 Okei, aitab küll. Ma kirjutaks siia pikalt, mida lugesin, aga blogi on niigi pikk ja see läheb mu Austraalia teemast ikka väga mööda. Kui kedagi peaks huvitama, siis panen siia lingi, aga see on inglise keeles. "Where is God" Sam Althaus

Esmaspäev, 26. september 2011

Kolinal allamäge!! Kurat küll!!!!

 Hakkab pihta jälle! Mu õnn on taas minu vastu pööranud ja kõik kisub pekki!!!!!

 Täna hommikul ärkasin teadmisega, et vaja tööd otsima minna. Sättisingi end valmis, istusin autosse ja sõitsin kesklinnapiirile.
 Jalutasin päris palju aga no mitte kuskil ei vajata töötajaid. Täiesti masendav, kui mul tööd vaja pole, tuleb pakkumisi uksest-aknast ja kui mul nüüd on vaja, pole midagi.
 Mitu tundi tühja tiirelnud mõtlesin järgmisesse äärelinna sõita. Istusin autosse ja üllatus-üllatus, käima läheb teine, aga teeb väga imelikke hääli ja sureb kohe välja.
 Peale paari proovimist oli tahtmine karjuda, nutta ja röökida. Seda ma siiski ei teinud, lihtsalt istusin ja mõtlesin, et no mida kuradit nüüd. Väljas oli megapalav ja auto oli päikse käes, kuna lisaks mul väike kahtlus juba nädalake, et auto ventilatsioonisüsteemi vms pole kõik korras, otsustasin auto rahule jätta ja jahedamatel tundidel tagasi tulla.
 Käisin lõunatamas ning jalutasin veel jupp aega. Tagasi auto juures keerasin väriseva käega võtit ja auto käivitus ilusasti. Keskpäevane kõva mürin oli kadunud aga auto hääl polnud ikka päris õige ja ma ei julgenud keset teed välja suremisega riskida niiet jätsin mootori tööle ja otsustasin 15min oodata ja kuulata. Polnudki vaja, 5min pärast läksid hääled taas kõvemaks ja auto suri välja.
 Egas midagi, võtsin oma GPS ja asusin kodupoole teele. 10km-st pool sai läbitud trammidega, pool jala. Palavus, sitt tuju, villis jalad ja nutumaik kurgus. Ilge tahtmine oli ja on siiani kõik perse saata ja koju ära tulla.
 Eelmine nädal mõtlesin ma veel õnnelikult, et kui mul midagi muud pole, siis on mul parimaks sõbraks mu auto, kes mind kindlasti veel tuhandeid kilomeetreid edasi viib. Nii palju siis sellest. KUSJUURES, nii uskumatu kui see ka pole, arvake, mida ma täna öösel unes nägin? Mul oli õudusunenägu sellest, kuidas ma autot üritasin lootusetult käivitada. Nägin unes kuidas igasugu imenippe proovisin, aga auto ei läinud tööle. Ausalt, ma ei tee nalja, selline unenägu mul täna öösel oli.

 Teemasse tagasi tulles, alla anda ma EI TAHA!! Majaomanik lubas appi tulla, homme üritame auto kuskile mehaaniku kätte viia ja uurida palju parandamine maksma läheks. Karta on, et summa võib päris õudne olla. Kui on ikka väga hirmus, tuleb kuskile autoprügilasse saata. Kuidas ma ilma autota hakkama saan, on omaette küsimus muidugi. Elan rongi ja trammipeatustest 1,5km kaugusel, kesklinna on veel 45min rongisõit ka siit. Tööd mul ka pole. Kogu oma kola kohvrisse kuidagi ei mahuta, auto pagass oli niigi ääreni täis. Siiani pool träni autos.
 Kulutan nüüd oma töötu inimese viimased rahad auto paranduse peale ja olen taas alguses, tööta, rahata ja võib-olla autota. Elu on ilus!

Laupäev, 24. september 2011

Kohvist, toidust ja rongidest!

 Istun siin juba vähemalt 15 minutit ja üritan blogiga kuidagi algust teha. Otsin internetist häid tsitaate, tõlgin inglise keelt emakeelde, hoian kahe käega peast kinni aga ikka ei midagi. Mõtteid nagu oleks, aga kirjutamine ei taha täna välja tulla.

 Neljapäeval ja reedel võtsin osa kohvikursustest. Esimesel päeval oli sisuks peamiselt teooria ajaloost kohvimasina puhastamiseni, praktika osas õpetati erinevaid menüüs olevaid kohvisid reaalselt valmistama. Teooria osas tegin päris palju märkmeid ka, aga midagi ürierilist ei oska siin välja tuua. Praktika osas mina midagi väga uut neljapäeval ei õppinud, olin põhimõtteliselt kõiki neid kohvisid varem tööl tegema pidanud.
 Reedel keskendusime piima tekstuurile ja kohvikunstile (latte art). Kohvikunst oli jagatud siis kolme ossa. Esimesena kasutasime teravat termomeetri otsa abivahendina, et siis kohvipruuni ja piimavalge abil joonistusi teha. Teisena kasutasime kakao+vee segust tehtud siirupit (ülemine pilt). Kolmas, kõige raskem osa oli abivahenditeta free pouring (alumine pilt), ehk siis lihtsalt piima kohvisse kallamine. Nende õigete käeliigutuste tipptaseme saavutamine võtab ikka väga-väga palju aega. Minu free pouringu esimesed katsetused läksid totaalselt aia taha aga kõige viimasel proovikorral suutsin juba midagi enam-vähem õigesti teha, jee!

 Kohvikursused toimusid kesklinnas, seega oli mul enne ja pärast koolitusi aega linnapeal tuiata. Seekord jäi palju parem mulje, kui eelnevatel kordadel. Kindlasti aitas sellele kaasa ilus ilm ja minu enda hea tuju. Mingisuguseid turistitegevusi ei teinud, käisin sõin india toitu ja kolasin poodides.
 Linna ja kodu vahet sõitsin rongiga. Siin austraalia linnades see rongi-trammi-bussi liiklus tõsiselt hästi korraldatud. Põhimõtteliselt saab igale poole igal ajal, mitmete ümberistumistega siiski. Pileteid müüakse näiteks kaheks tunniks või terveks päevaks, mingit sisseastumisel augustamist ei ole. Rongide, trammide ja busside pilet on üldine. Trolle austraalias mina veel kohanud pole.
 Rongidest räägitud, kirjutan natuke toidust ka. Kuna austraalias on ikka meeletult palju asiaate ja teisigi rahvusi, on toidu valik ka seinast-seina. Ma lihtsalt jumaldan india ja hiina toitu! Kõik need riisid, nuudlid, karrid, köögiviljad, tofu.. Oeh, söö või lõhki ennast! Siin neid väikeseid hiinakaid leidub iga nurga peal. Astu ainult sisse ja hakka valima.
 Tavalistes hiinakates on osa toitu valmistehtud ja siis lihtsalt valid mis sorti riisi/nuudleid/kastmeid/köögivilju/lihasid jms tahad. Hinnad on austraalia kohta odavad (80-150eek) ja kõik toidud megahead. Kui eesti hiinakates on kokkadeks eestlased/venelased või healjuhul mõned aasia välimusega tädid, siis siin aasia päritolu KOKAOSKUSTEGA tädid-onud. No nüüd läks mul kõht uuesti tühjaks!

 Okei, nagu näete, pole mul enda tegemistest suurt rääkida vaid pean üleüldistest teemadest arutlema.
Igatahes peale kohvikursusi on mul selline suur sügelus ruttu kohvitöö leida, et oma uusi teadmisi ja oskusi rohkem praktiseerida. Pean vaid nädala algust ootama!
 Nädalavahetuse esimene pool on filme vaadates möödunud, küllap läheb samal lainel edasi. Midagi asjalikku teha ei oska lihtsalt. Raha ei julge ka liiga palju kulutada enne kui töö olemas.
 Suurt austraalia viimase aasta plaani ei ole, väike salasoov on a'la jaanuarini siin töötada, seejärel mööda idakallast põhja suunduda vahepeatustega Canberras, Sydneys ja Brisbanes ning vabatahtliku töö farmides. Jumal teab, kaua selle peale kulub ja äkki leian mõne superilusa koha, kus veel paar kuud veeta. Seejärel hakkab mul aeg igatahes otsa lõppema ja ideaalis tahaks jõuda põhjarannikule. Kui jõuan siis väga tore, kui ei jõua - no worries. MA JU EI TEE PLAANE SIIN!

Enda kodune katsetus,
riis, tofu ja köögiviljad.
Melbourne central ostukeskus ja mingi kohvimeistrite võistlus.

Teisipäev, 20. september 2011

Tarka juttu ka!

 Ohjah, 2 nädalat pole siia midagi kirja pannud. 2 nädalat olen oma elust totaalselt ära raisanud! Ausõna, mitte midagi asjalikku pole teinud lihtsalt. Enamus päevast möödub diivanil/voodis teleka või arvuti ees vedeledes. Hea kui korragi uksest välja saab, et poodi minna.

 Ma nüüd luban, et aitab naljast! Ma juba alustasin oma "elu tagasi saamise" ettevalmistustega. Nädalavahetusel käisin raamatukogus, printisin omale mõned CVd välja. Eile käisin ühes lähedalasuvas nö linnaosas kohvikute akendelt töökuulutusi taga ajamas. Väga vale koha valisin selleks, nagu aasiasse oleks sattunud. Nimed/kuulutused/kella-ajad jms olid kõik hiinakeelsed.
 Ühe kena kohviku siiski leidsin, astusin sisse, küsisin tööd. Pandi kohe kohvimasina taha proovikohvi tegema. Kuna ma polnud mitu kuud kohvisid teinud ja närv oli ka sees, keerasin piima täiesti nässu ja kohvist midagi ilusat välja ei tulnud. Siiski öeldi mulle, et kui praegustest katseajal olevatest töötajatest asja ei saa, helistavad mulle. Eks muidugi :D.

 Kohviäpardus oli selline löök enesekindlusele, et eile magama jäädes otsustasin kohvimeistrite kursusele minna. Täna leidsingi ühe "master barista" TAFE rahvusvaheliselt tunnustatud kursuse. Kokku kestab 5 tundi, selle sees võetakse läbi kohvi teooria + praktika + kohvikunst? (latte art). Maksab 250aud, ehk mingi 2600eeki. Eesti rahas tundub päris kallis lõbu aga no siin kohvikutöötaja kahe kerge päeva palk.

 Kuna rohkem mul enda tegemistest rääkida pole ja viimane poeskäigu tsekk nina ees, kirjutan teile natuke hindadest. Hinnad arvutan veel siiski kroonideks kursiga 1AUD - 11,2EEK

jogurt 1kg  -  61eek
lahja vahukoorekreem 250ml  -   41eek
suured munad 12tk  -  52eek
lipton maitsega tee 10 pakki  -  21eek
lahja vaniljejäätis 2l  -  24,5eek
lahja piim 2l  -  22,5eek
kompottvirsikud 825g  -  49eek
naturaalne müsli 750g  -  60,5eek
banaanimaitseline kreemriis 220g  -  13,5eek
pruun riis 1kg  -  46eek
teepuu õli 10ml  -  48eek

Kokku läks ~ 440eeki.


 Muidu ma asun ikka MELBOURNES, mis on rahvaarvult aussi teine suurim linn. Melbourne tuntakse kui halva ilmaga kultuurilinna. Sajab palju, talve keskmine temp ~10 kraadi, suvel ~18-20. Kultuuri jagub küll ja veel. Kunstikeskused, teatrid, kinod, baarid, kohvikud jms iga nurga peal ja igale maitsele.

Rahvaarv: 4,077,036 in  (Tallinn 414,353, Harjumaa 528,468, Eesti 1,340,194)
Pindala: 8806 km²   (Tallinn 159,2km², Harjumaa 4,333km², Eesti 45,227km²)

Liiga palju numbreid vist, hah, igatahes siis Melbournes inimesi 3,04 korda rohkem kui terves Eestis kokku ja Melbs 2x suurem kui terve Harjumaa. Vot siis, eesti päälinn on üsna pisike küla selle kõrval, pidalalt lausa 55,3x väiksem ja 9x vähem inimesi!
 See pindala - inimeste arvu suhe tuleneb sellest, et Austraalia linnades elatakse enamasti eramajades. Ainult südalinnas on suured tornmajad, ning no üksikuid korterelamuid leidub kesklinna äärealadel ka. Üldjuhul siiski kõik eramajad üsna pisikeste aedadega. Ahjaa, suurem osa maju on veel ühekordsed ka. Ma siiski elan kahekordses eramajas.


Aitab nüüd targast jutust! Endalgi mõistus koos juba. Tsauka!

Kolmapäev, 7. september 2011

Põnev linnaelu.

Tervitused!

 Nädalavahetus oli üsna tore. Laupäev möödus kodus aega parajaks tehes. Õhtul tuli kutt siia, vedelesime veits niisama netis ja siis läksime linna. Saime ühe vana tuttavaga, Kalgoorliest kokku. Istusime selle tüübi juures mõnda aega. Ta korter asub kesklinnas, mingi 14. korrusel. Linnavaade oli päris mahe, pean tunnistama!
 Kesköö paiku läksime kutiga linna jalutuskäigule. Öine Melbourne on ikka miljon korda ilusam kui päevane. Me jalutasime siis linna läbiva jõe ääres. Igal täistunnil on seal mingid tuletornid ka, kust leeke välja lastakse. (Issand kui raske kirjeldada neid!). Igatahes no romantika missugune!
 Tagasiteel pidin mina tema auto-tanki juhtima, sest kutt selle vana tuttava juures võttis paar koksi. Alguses oli ikka kohutav! Nagu oleks esimest korda autoroolis. Kesklinn, manuaalkast 4 veoline (mul automaat ju siin!) ja suur tank! Esimesed 15min lihtsalt värisesin seal roolis. Edasi läks aina kergemaks ja lõpuks oli juba üsna OK. Auto on mingi nissan patrol, kui kellelegi midagi ütleb :D. Igatahes väga jube oli!

 Pühapäev oli tüüpiline lazy day. Mitte midagi ei teinud. Esmaspäev ja teisipäev täpselt samasugused. Ja oi, täna, kolmapäev ei erine ka eriti.

 Tööd mul hetkel pole, aga mõte on lõpuks töötama hakata. Ma lähen lihtsalt lolliks siin kodus mitte midagi tehes! Mu päeva sisukaimad tipp-hetked on olnud jooksmas käimised ja kokkamised. Lisaks olen sirvinud ja lugenud kümneid ajakirju. Võtsin oma hispaania keele õpikud ka välja, aga no nendeni pole veel jõudnud, oh kui laisk..

 Väike kokablogi ka. Täna hommikusöögiks sõin maasikaid, jamm! Lõuna-õhtusöögiks praadisin köögiviljad + tofu. Oijumal kui hea! Nooremana ma ei mõistnud kuidas inimesed suudavad mingeid köögivilju sisse ajada, aga nüüd ma ainult neid süüa võikski!
 Tofust siis nii palju, et ma ostsin mingit magus-chilli kastmes valmis tofu. Vaja ainult soojaks ajada. Tofuga täpselt sama lugu. Kunagi tundus see kuidagi nii teiselt planeedilt ulme asi, aga tegelikult pole viga midagi. Üsna selline maitsetu, kana moodi tekstuuriga (100% taimne!!!!!), palju proteiini jms jama. Chilli kaste andis maitset kõvasti juurde ja muutis üliheaks!














Reede, 2. september 2011

Kevadised kohtumised ja poodlemised.

 Kevad on saabumas!

 Eile hommikul sain kutiga kokku. Tsillisime pargipingil, nautisime päikest, shoppasime natuke ja tsillisime veel.
Edasi läksin vanasse hostelisse, et oma itaallasest toakaaslasele "tsau" öelda, enne kui ta tagasi koju lendab. Käisime lõunatamas ja jutustasime niisama.

 Melbourne liiklus on täiesti hullumeelne! Kõigepealt pidin sõitma 30km, et kutiga kokku saada. Selleks kulus mul 50min! Kõige hullem on see, et umbes 10km oli kiirtee, ehk siis sain sõita 110-120km/h. Itaalia tsiki nägemiseks pidin uuesti 30km sõitma ja seekord oli kiirteed 16km, aga mul kulus tund! Mõned teed on ikka nii umbes, mis umbes. Ainult passi tühja autos ja tseki teisi juhte.
 Liiklusest veel nii palju, et Austraalias on tüüpiline, et kaks sõidurida sulanduvad äkitselt üheks. Lihtsalt kõrvalrada muutub järsku aina kitsamaks ja peagi oledki ninapidi teise rea autode vahel. Eestis sellist asja mina näiteks ei ole vist kohanud. Õnneks hoiatati mind selle kohapealt juba esimestel aussi päevadel.

 Täna magasin poole päevani oma suures-laias voodis. Kella 12 aeg ajasin end lõpuks üles ja läksin shoppama. Mu ostunimekirjas olid värvitud juustele mõeldud shampoon-palsam ja voodipesu, sest mu majaomanik avastas, et tal polegi ühtegi lisa mulle ja ma pidin magamiskotiga magama.
 Niisiis need eelnimetatud "must have" sain ostetud. AGA te ei kujuta ette, kui hea diili ma oma shampooni-palsamiga sain! Läksin siis korralikku juuksenänni poodi. Leidsin sealt ühed, mis muidu maksid eesti rahas mõlemad eraldi 250 eeki 300ml. Samas oli seal silt, et kogu see sari -50%. Ma mõtlesin, et ohoo, vapsee hea ju! Maksma hakates selgus, et kuna minu shampoon ja palsam olid viimased, sain ma nad hoopis 50 eeki tükk! Ehk siis 500eegu asemel maksin 100!! See isegi odavam kui kõik need tavalised poe omad siin. Uujeah!

 Ma olen aussis üle aasta olnud ja see teeninduskultuur on kuidagi nii normaalseks muutunud. Aga kuna ma tean, milline see eestis on, siis ei saa mainimata jätta, kui supersõbralikud ja abivalmid kõik müüjad siin on!
Kõik on nagu omad sõbrad. Kohe tulevad juurde ja hakkavad lobisema. Küsivad kas otsid midagi kindlat, kui ei otsi, ütlevad, et kui midagi on, "give me a shout" ehk siis hüüa/hõika vms. Kui kuskil rahus oma numbrit otsid, tulevad nad appi ja otsivad ise. See pole selline suruv suhtlemine, et jumala eest osta midagi! Nad on siiralt sõbralikud ja toredad. Maksmise ajal lobisevad niisama, küsivad näiteks, mis nädalavahetuse plaanid on. No igatahes, raske seletada, aga no mõnus teenindus!
Kodune ülesanne teile, mis
asi see eesti keeles on?

 Tagasi kodus kokkasin õhtusöögiks riisi chilliga + praadisin paprika ja bok choy (jumal seda teab, kuidas eesti keeles nimetatakse). Igatahes päris yamm oli.
 Hetkel olen taas üksi kodus. Kreemitasin, maskitasin ja sada muud tegevust. Nüüd vedelen oma laias voodis. Vot sellist elu niisama mööda aussi rännates ja hostelides elades ei saa!

 Tuligi taas üsna pikk ja sisutu postitus, hehe. Aga mul on lihtsalt niiii mõnus ning mugav olla praegu ja mulle ju meeldib kirjutada, nii rahustav kuidagi!






Minu suur tuba. Vahtisin niisama filme eile õhtul ja isegi ei mäleta, et pilti oleks teinud. Igatahes päris kena kodu on, eks :).










 Kodu ümbrus on ka ilus. Selline pisike järv mul kohe maja kõrval. Minu toa aknast avaneb sellele üsna OK vaade kah.