Teisipäev, 31. august 2010

31. August

Appi, mul on nii külm, et ma ei taha üldse magamiskotist välja pugeda ja kirjutada!
Enivei, hommikul kohe linna. Töökohtadesse helistada ei julgenud, käisin söömas ja mõtlesin, et lähen vaatan, mis Anissa mulle räägib. Sain suht kohe tema juurde, ta ütles, et leidis ühed maakoha hotellipidajad, kes mind väga tahavad. Andis kontaktandmed jms, homme kell 3 pean Midlandi rongijaamas olema, sealt perenaine võtab peale mu.
Suht rahul olen kah, saan seal oma inglise keelt harjutada, et siis aussi suveks kuskile linna liikuda ja tööd otsida. Mul aega küll, see töö ei tohiks eriti raske ka olla.
Peale seda hakkasin omale netipulka sebima, siis tuli meelde, et mu vana arvuti USB juhe on omadega pekkis. Kaalusime papsiga erinevaid variante ja lõpuks ostsin uue arvuti hoopis. See päris ilus ka, üleni must :D. Windows 7 vajab veel kõvasti harjumist, aga küll see ka tuleb.
Koju jõudes ütles Nik, et leidis mulle mingi võimaliku töökoha, ütlesin talle, et ma juba võtsin selle maakoha vastu jne. Lubasin oma vana arvuti homme talle kinkida.
Õhtu veetsin arvutitega jännates, korra käisin Subways söömas ka. Tahaksin tegelikult veel poodi minna, aga terve päev on vihmane olnud ja nüüd lausa padukas.
Rohkem ma tõesti ei jõua kirjutada, ma väga loodan, et mul õnnestub seal pärapõrgus ka netti saada ikka. Päris hull oleks nüüd 6 nädalat täiesti eemal olla ju :).
See you soon, hopefully. Hästi ägedat kooliaasta/sügise algust, mul varsti kevad (6)!

30. August

Appi, ma tahtsin just magama minna, aga siis tuli meelde, et blogi kirjutamata. Õnneks pole täna eriti sisukas päev olnud, niiet saan ehk lühidalt teha.

Täna öösel sadas räigelt! Ma ärkasin üles ja mõtlesin, et äkki juhtub midagi. Ausalt, meeletu padukas oli! Kuna uni oli häiritud siis hakkasid rongide pasundamised ka segama, ju siis oli kell mingi 6 hommikul ehk. Õnneks jäin varsti jälle magama.
Hommikul kella 9 ajal ärkasin, tegin end korda, tervitasin Niki ja läksin rongiga linna. Seal käisin esimese asjana söömas, seejärel läksin Aussi Jobsi. Passisin seal mingi 3-4h enne kui Anissaga rääkida sain. Ta ütles, et kui ma homme tagasi lähen saab ta mu kuskile väga pärapõrgusse baari paariks nädalaks saata. Seal saaksin lõpuks inglise keele normaalselt suhu ja kogemused ka.
Peale Aussi Jobsi läksin kolasin natuke linnapeal, käisin jõe ääres, mõtlesin töö peale jne. Seejärel sõin uuesti ning tulin koju tagasi. Kell oli selleks ajaks mingi 5-6 õhtul.
Täiesti hullumeelne, kui abivalmid ja sõbralikud kohalikud inimesed on! Linnas enne ära tulekut vahtisin mingeid postkaste nagu imeasju, esimene tüüp, kes mööda läks, astus ligi ja küsis, kas mul abi vaja jne. Ma vaatasin teda alguses nagu tonti, ehmatasin päris ära, ei saanud pihta, mida ta nüüd tahab :D. Õnneks sain sellest kiiresti üle ja suutsin ikka viisakaks ja sõbralikuks jääda temaga.
Kusjuures sellist viisakust kohtab päris tihti. Okei tõesti, kõik pole sellised, aga no kui sageli läheb mõni eestlane kellelegi linnas ise juurde abi pakkuma? Siin on see normaalne.
Igatahes (ma alustan päris tihti lõike sõnaga "igatahes" :S), õhtul rääkisin Nikiga ja papsiga tööst. Mõlemad soovitasid natuke oodata ja otsida mõnda paremat kohta. Praegu saan ju nkn veel Niki juures olla ja raha pole ka veel otsas. Nik otsis mulle isegi kohalikud ajalehed välja, joonis mõned töökohad alla ja soovitas nende kohta uurida. Kirjutasingi siin nüüd omale resume (cv), töökohtade numbrid ja meiliaadressid üles, homme hommikul võtan julguse kokku ja helistan need läbi. Kui nendest kasu pole, prindin cv välja, teen koopiaid kuskil ja lähen uuesti linnapeale. Kui homme täielikult feilin siis võtan arvatavasti selle country pubi koha vastu. Uusi seiklusi saab sealt nkn ja kui ei meeldi, võin iga kell ära tulla!

Pühapäev, 29. august 2010

29. August

Hommikul ärgates avastasime, et oleme majas täiesti omapäi. Avastasime, et meie papagoi on päris ropp, me täpselt aru ei saanud, aga tundus, et "asshole ja bastard" tulid sealt küll. Eriti pull oli see, kuidas ta naermist immiteeris. Vahtisime natuke seda papagoid, siis ajasime oma muud asjad ära ja läksime poodi ja pangaautomaati otsima. Täiesti lõpp, kui ilus hommik/ennelõuna siin oli. Täiesti eesti maikuu ilm, inimesed istusid oma verandadel ja sõid, üks mängis isegi kidra. See koht, kus oleme on selline eramajade rajoon ka. Ülimõnus, nagu kuskil filmis.
Tagasi tulles hakkasid kutid oma asju pakkima ja ma üritasin telfi kohalikku nr ära aktiveerida, lõpuks sain vist tehtud ka, nüüd vaja veel paar tundi oodata, et täiesti valmis saaks.
10min tagasi tuli Mart kuttidele järgi. Päris hull tunne tekkis, nüüd jäingi üksi siia. Päris karm oli vaadata, kuidas kutid kallistama tulid, autosse istusid ja minema sõitsid. Kes teab, millal neid jälle näen ju..
Niisiis, praegu istungi üksi majas. Jalutama ei julge ka minna, tahaks siin olla kui Nik tagasi tuleb. Tal täna sünnipäev ka, natuke imelik öösel uksetaha ilmuda talle. Ta võiks varsti tulla, saaks mingid plaanid ära räägitud jms. Praegu hull teadmatus ja appi, pean üksi hakkama saama. Jumal tänatud, et siin internet on. Nüüd saangi piltidega tegelema hakata :). Peaks mingi progre endale otsima enne. Ehk õnnestub tänase päeva jooksul pildid üles laadida kuhugile ja seda blogi piltidega kaunistada.
See ya!

Niisiis tegelesin natuke piltidega. Laadisin nad üles ka, http://www.picasaweb.google.com/antik91/austraalia# ja peale selle toppisin blogidesse ka mõned sobivaimad.
Peale selle käisin poes, tõin Nikile tordi ja kaardi, Nik viis mu nendesse baaridesse, kus pidi vb tööd saama. Sealt öeldi, et vaja alles novembris, kuid üks kutt küsis telefoni nr ja väitis, et otsib ise töö mulle :D. Suht selline playka paistis. No igatahes tulime koju ära.
Õhtupoole käisin veel rattaga sõitmas. Nikil on siin 2 "normaalset" ratast. Kõige normaalsema andis mulle, sellel pidurid päris hullud ja esikumm ikka üsna tühi, aga no sõita sai. Läksin siis suvalt sinna kuhu jumal juhatas. Jõudsin samasse kohta jõe ääres, kus eile käisime. Istusin seal ja nautisin natuke vaadet. Seejärel otsustasin kodupoole sõita aga mingit uut teed pidi. Loomulikult eksisin ära ja kuna siin juba 5-6 aeg läheb hästi kiiresti pimedaks siis oli päris õudne. Õnneks Nik oli öelnud, et jõgi ühel pool, ookean risti teisel pool. Sõitsin siis jõest võimalikult kaugele ja lõpuks leidsin raudtee, see tõi kindlustunde tagasi ja jõudsin ikka koju.
Kodus üritasin oma kohalikule telefoninumbrile kõneaega laadida aga need siinsed süsteemid ikka hullud. Proovisin telefoni kaudu ja netis, aga iga kord mingi jama. Nüüd jääb üle vaid homset oodata, siis saab helistada sinna kõnekeskusesse, küll nad asja korda ajavad :D.
Homme siis plaanin veel linna minna, otsin linnapealt tööd ja kui ei saa, siis lähen räägin uuesti Aussi Jobsis Anissaga, tema jutu järgi peaks raudselt sinna country bari saama. Peaks vist omale mõne CV ka printima, aga ei viitsi sellega praegu tegelema hakata, ehk saab ilma :D. Osades kohtads pidi nii ka olema, et kui nad tahavad, siis tuleb emailiga saata. See vist siiani ainus normal süsteem siin aussis.

Ok, ma nüüd muljetan ka natuke, lugege siis ainult need, keda huvitab :D.
Hästi paljud küsivad mult kuidas läheb, no ülihästi ikka! Siiani pole põhimõtteliselt mitte ühtegi jama olnud. Kõik on kuidagi iseenesest ja liigagi hästi sujunud. Ma loodan, et nii läheb edasi ka. Kuigi no raskemaks läheb kindlasti, kutid läksid minema ju. Pean nüüd üksi kõik asjad ära tegema.
Eks ma veits kurb ole ka, vahepeal oli nendega päris tore ju :D! Nüüd ei saa enam reaalelus eesti keelt ka kasutada, ainult netis.
Ilm on siin päris ilus. Päeval päikese käes on nii mõnus, et võta või päikest. Õhtul kella 5-6 aeg läheb hästi järsku pimedaks ja siis kiirelt külmaks ka. Öösel on mingi alla 10 kraadi ja no õues ei kannata olla eriti. Aga kui arvestada, et praegu pm talve lõpp, eestis veebruaris on ikka 1000000x hullem.
Kurat ma ei saagi rohkem muljetada, Annabel ja Kristina lobisevad siin kaamera/mikrofoniga ja mul mõtted sassis :D. Teinekord ehk!

28. August

Hommikul uimerdasime oma nurgas ja ei julgenud eilsete sündmuste tõttu väga välja ronida. Võtsime siiski julguse kokku ja ärkasime taas ellu. Mart sai Raunole ja Kaidole esmaspäevast töö. Mingis farmis viinamarjade lõikamine vms, mina ei tea. Igatahes siis nad ajasid seal neid asju, otsisid autot jne. Helistasid paari kohta ka, aga ei läinud õnneks.
Peale seda viis Mart meid turistituurile. Kõigepealt käisime kuskil rahvuspargis koaalasid vaatamas. Nägime oma esimesed kängurud ka ära!! Ma olin selle tripiga täitsa rahul, nägin lõpuks Aussi loodust ka. Olime siis seal natuke ja otsustasime sellele Nikile helistada, kes meile esimesel õhtul öömaja oli lubanud. Rääkisime temaga ja ta palus poole tunni pärast tagasi helistada. Selle ajaga jõudsime Kings Parki, mis asub põhimõtteliselt Perthi kesklinnas. Kuna oli juba üsna pime, siis oli sealt päris ilus vaade. Nautisime seda ja helistasime uuesti Nikile, kes andis meile oma aadressi. Mart oli nii tore ja sõidutas meid. Käisime poest läbi ja olimegi Niki uksetaga.
Esmamulje oli minu jaosk päris hirmutav. Terve aed oli kola täis, keegi koputamise peale ust ei avanud jne. Kui lõpuks sisse saime siis ega paremaks ei läinud. Absoluutselt kõik kohad olid kola täis ja no ausalt, alguses ehmatasin ära. Aga tegelikult nüüd juba harjunud ja päris lahedaid asju võib leida. Nik tegelebki vanade asjade korrastamise vist. Mingi hobi vms. Igatahes, saime omale toa ülemisel korrusel. Kõige ilusam tuba majas. Siin mingi hullult palju madratseid, tekke, patju jne, puhta luksus meie jaoks.
Mõne aja pärast tuli Niki girlfriend Nora koos koera Šhašaga. Otsustasime kõik koos hiinakasse sööma minna. Teepeal käisime veel alkopoest läbi, nad ostsid veine, šhampat ja õlle. Hiinakasse võeti suur osa sellest kaasa, mis meie jaoks oli päris üllatav, sest siin anti kohe meile klaasid jms, eestis oleks suure lärmiga välja visatud sellise asja peale. Aga pm siin pidi mõndades kohtades täiesti normaalne olema, ja mõndades võib ainult nt õlle kaasa võtta vms.
Sööki tellisid nad ikka hullult palju. Mingid riisid, veggie toidud, supid jne. Üle pika aja sai väga korralikult süüa ikka. Sõime seal mingi päris kaua, rääkisime juttu, või noh, nemad rääkisid. Mina ei suuda ikka seda inglise keelt rääkida, mingi jube kramp on. Ma loodan, et see läheb ruttu üle :D!
Peale sööki otsustasid nemad ka meile väikse tuuri linnas teha. Kõigepealt näitasid meile ookeani, mis asub siin nende majale hästi lähedal, seejärel läksime jõe äärde ja no see vaade oli lihtsalt super! Ümberringi olid igal pool linnatuled ja pm täiskuu, mis jõel peegeldusid. Seda on raske kirjeldada ja pilti mul ka pole, aga ausalt.. Selline igatsus ja kergelt halb tuju tuli peale, aga nojah..
Tiirutasime siis natuke veel ja lõpuks tulime koju ragbyt vaatama. Nad olid alguses nii vaimustuses, et oii väga important game jne. See oli siis Austraalia ja Aafrika vaheline ja pidi otsustama, kes kuskile meistrikatele saab vms. Üritasin unise peaga sellest mängust midagi aru saada, aga see ikka väga keeruline. Nora ütles, et tema ei saa siiani kõigest aru. Igatahes poolajal Nik juba norskas ja mõne aja pärast jäid Nora ja Kaido ka magama. Me Raunoga olime need, kes sellest mängust kõige vähem huvitusid, aga lõpuks naersime nende fännide üle.
Igatahes täna siis oli juttu veel sellest, et Nik lubas mu homme kuskile rannaäärsesse kohta kaasa võtta, kus pidavat vb tööd saama. Pm nagu ma aru sain, siis võin mõnda aega nende juures elada ja kui selle töö saan, rattaga seal käima hakata vms :D. Selles suhtes oleks see variant hea, et ma saaksin ikka linnas elada ja linnaeluga tutvuda. Aga see pole üldse kindel veel, homme selgub ja õnneks on mul tagavaraplaan ka olemas selle country bari näol.
Homme siis jätavad kutid maha mu. Kuskil 12 aeg tuleb Mart neile järgi ja kõik kolm lähevad Perthist minema. Mõnes mõttes päris hirmutav, pean nüüd kõikke üksi tegema, ei saagi neid minu eest inglise keelt rääkima panna. Pealegi ma juba veits harjunud ka nendega, veits kahju on ikka.
Ma kohe lõpetan, aga tahtsin seda ka öelda, et eestlased nüüd küll joodikrahvas pole! Te peaks austraalasi nägema, täiesti hullumeelne, nad vist ainult jooks.



Laupäev, 28. august 2010

27. August

Mina panin siis äratuskella 8ks helisema. Avastasin, et meie toakaaslased olid kõik kadunud. Rauno ja Kaido magasid nii sügavalt, et mina ei julgenud neid üles ajada. Käisin tegin end natuke korda, toimetasin omaette jne. Vahepeal nägin meie lemmiktoakaaslast Stefani. Tema kohta oli uksel kirjas, et "Stefan has a shotgun" vms. Me enne tema nägemist maalisime juba pildi temast kui kurjast pikakarvalisest ja paksust vanamehest. Tegelikult oli ta üsna pisike, lokkis juustega geelipede. Igatahes siis tervitasime üksteist ja ajasime omi asju edasi.
Lõpuks ajas Kaido ka üles ennast, hakkas kohe mu tuju rikkuma oma mõnitamiste jmsga. Siis ärkas Rauno ja nad suutsid koos mu hommikuse hea tuju täiesti ära rikkuda. Läksime linna, otsisime poodi, kust süüa saaks. Söögiga läksime tagasi hosteli, nad kokkasid, ma sõin oma joksi ja banaani jne.
Tuppa tagasi minnes said tüübid aru, et nad vist veits liiga palju piinanud mind. Rääkisime veits asju selgeks jne. Lubasid tagasi hoida end, siiani on õnnestunud ka :).
Peale seda läksime siis linnapeale asju ajama. Kõigepealt sebisime telstra kõnekaardid omale, mis on siiani aktiveerimata, kuna see on paras tsirkus. Kaido üritas seda teha, aga kõnekeskuse tädi rääkis temaga nii pikad jutud maha, et Kaido aku sai enne tühjaks kui kõnekaart aktiveeritud sai.
Peale seda läksime Aussi Jobsi, kirjutasime seal oma nimed üles, aga järjekord oli nii hull, et otsustasime enne veel pangakontod ära teha. Seal selgus, et min. summa on 500 kohalikku, meil polnud seda tagataskust kohe võtta, õnneks saime nädala pikendust.
Peale seda läksime teise Job Shopi, see oli suletud, öeldi, et tulge poole tunni pärast tagasi. Selle ajaga tegime omale Tax Nr ära. Job Shopis tegime omale mingid kasutajad ja vaatasime niisama tööpakkumisi.
Igatahes siis oli kell juba mingi 3, enamus asju oli aetud, saime Mardiga kokku ja läksime uuesti Aussi Jobsi, seal tädiga pikalt juttu teha ei saanud, kuna enne meid oli veel päris palju inimesi ja kella neljast pandi koht kinni juba. Igatahes nii palju saime räägitud, et kutid saaksid kuskile farmi ja mina kuskile country bari. St me läheksime eraldi. Aga no sellega on esmaspäevani aega, eks ma pean kõik plussid-miinused läbi mõtlema nüüd :).
Õhtul läksime kõik Mardiga Fremantlesse jalutama. Ta näitas meile seal erinevaid kohti. Turg oli päris lahe, nii palju selliseid huvitavaid asju, tahaks kohe hulga asju kokku osta, aga no mida nendega praegu peale oleks hakata? Seal saime veel Mardi tuttavate eestlastega kokku ja nüüd istume nende juures, tähistame natuke ja jagame kogemusi, muljeid jms.
Homme lubas Mart meile veel mingeid kohti veel näidata. Äkki saab siis lõpuks ILUSAID pilte ka teha, mida siis kuskile hea üles toppida :).
Olge tublid, NO WORRIES!


Reede, 27. august 2010

26. August

Niisiis, wifit mul hetkel pole, seega ma ei tea, kus pooleli jäi. Igatahes see Malaisia – Perthi lend venis ikka meeletult! Magasime, passisime, magasime ja passisime veel. Aga juba Malaisia lennujaamas nägin ühte tüüpi, kes oli täiesti eestlase nägu. Lennukile minnes nägime seda sama kutti koos ühe tüübi ja tüdukuga, nad vaatasid meid sellise kahtlustava pilguga ja siis lehvitasid, rääkisime paar sõna juttu jne. Ega meil midagi muud asja polnudki nendega. Tundus, et nemad ei huvitunud meist ja ega ausalt öeldes meie neist ka mitte.
Igatahes lõpuks mingi 15.50 jõudsime Perthi kohale ja siis helistasin vanale tuttavale, Mardile. Thank God, ta tuli meile lennujaama vastu, viis meid backbackerisse (Black Swan Barracks vms) ja näitas mõned olulised kohad meile. Joonistas meile isegi kaardi, kus on job officed, pangad, telefoni poed jms. Suured tänud talle selle eest, tegi meie elu poole lihtsmaks.
Igatahes siis kui ta ära läks, läksime tuppa. Meie tuba oli 8 kohaline ja riiete/kottide järgi uurides arvasime, et kõik teised on poisid. Tuba haises ikka päris rõvedasti ja no külm oli ka. Õnneks üleüldine korrasolek oli üsna normaalne ikka. Niisiis käisime pesus ja otsustasime linnapeale tuiama minna. Olime mingi 100m käinud, kui kohalik mees nimega Nik vms meiega rääkima tuli, ta oli teel kuskile jazz klubisse, saatsime ta sinna ja ta andis meile oma nr ja ütles, et tema juures oleks võimalik ööbida, ta võiks meile linna näidata jne. Super ju, kohe alguses mingi tagavaravariant olemas.
Edasi otsustasime otsida mõne normaalse söögikoha. No see meil tõesti ei õnnestunud, käisime küll mõnes kohas, mis paistis üsna normaalne aga no need Austraalia hinnad on ju palju kallimad kui Eestis ja see ehmatas päris ära. Lõpuks mõtlesime, et äkki siis backbackeris on võimalik normaalse hinnaga midagi enam-vähem OK asja saada.
Backbackeris avastasime, et toiduaeg ammu möödas, niiet võtsime kõik ühe õlle, istusime, mängisime kaarte ja mingi kell 12-1 läksime tuppa. Sealt leidsime eest kolm magavat tüüpi. Nimesid ma tõesti ei mäleta, olid vist mingid iirlased ja nagu ma aru sain siis kõik olid seal kohapeal päris kaua juba elanud. Nendega me erilisi suhteid sõlmima ei hakanud ja ronisime üsna varakult vooditesse. Ma üritasin veel blogi kirjutada, aga kuna toas oli täielik vaikus, siis ei julgenud teisi väga kaua segada.

Neljapäev, 26. august 2010

26. August

Appi, vahepeal olime pikalt ilma wifita ja nüüd nii paljust kirjutada, aga kell hetkel 5:26 ja mu pea lihtsalt niiii tühi. Aga ma siiski proovin, andke mulle see edasine segane tekst andeks, eks :).
Niisiis, jätkame sealt, kus pooleli jäi. Norra-Inglismaa lennukis oli üks ülikena kutt, niiet silmailu mulle jagus. Aga lend läks siiski päris kiiresti, enamus 1.45 tunnist magasime.
Stanstedi jõudes otsustasime linnapeale minna. Tükk aega jamasime seal nende busside/rongide otsimisega aga lõpuks otsustasime lähimasse linna, Bishop'si minna. Seal siis esimese asjana arvake kuhu? Sööma muidugi, eriti kui viimati sõime pm Eestis. Aga kuhu? Haha, Mc Donald's ofcourse! Tegelikult tahtsime mujale minna, aga kaks tüdrukut tegid meile selgeks, et kõik kohad on ammu kinni juba. Igatahes sealne Mäkk oli omaette ooper muidugi. Võiks ju arvata, et Inglismaal nende tase üsna kõrge, aga ooei. Toitu pidi üsna kaua ootama ja no Kaido wrap oli miniatruurne ja Rauno burks oli pm sai-piff-sai, salatitest/kastmetest võis ainult unistada. Peale selle sattusime sinna täpselt siis kui mingid downid seal oma saatjatega olid. No jah, ma olen tegelikult üsna salliv, aga ausalt, väga ebamugav oli.
Kõhud täis, läksime õhtusesse linna jalutama. Esimese asjana avastasime, et need türdrukud, kes väitsid, et kõik kohad kinni on, ajasid jama meile. Me leidsime päris palju huvitavaid kohti, kuhu oleks võinud sööma minna. Aga no see selleks, enam polnud midagi teha, niiet tuiasime linnas edasi. Päris armas linn oli tegelikult, selline pisike ja rahulik (~35 000in).
Õhtul kell 22.00 olime tagasi lennujaamas. Check Inis sai jälle end paljaks koorida ja läbi katsuda lasta. 23.55 läks lennuk Malaisia poole. Seekord oli õnneks suur lennuk ja üsna mugavate istmetega! Kuna eelnevad ööd olid päris magamata siis läks isegi see lend kiiresti ja suurem osa ajast magasime. Vahepeal küll aeti üles, mingite õhuaukude ajal oli vaja jälle turvavöö peale panna ja kaks korda saime süüa ka. Või noh, Kaido magas esimese korra maha, järgmisel sai kaks sööki korraga. Minu vegeterian toidud olid kindlasti paremad kui Rauno ja Kaido omad :D. Nad hädaldasid ikka päris palju.
Kuala Lumpuris lennukist välja tulles esimesena ehmatas see palav ja meganiiske õhk! Kell oli mingi 7 õhtul aga tõesti jubedalt palav! Ma ei tea, kas see õhk mõjus meile või mis, aga järsku olime kõik nagu peata kanad. Passikontrollis vaatasime, et kõigil passide vahel mingi valge lipik ja meie ainsad lollid, kellel seda pole. Selgus, et pidime mingi ankeedi täitma vms, õnneks sai seda ka kohapeal teha, aga aega kaotasime küll selle tuiamisega seal. Asjad aetud, viskasime kotid kotihoidu ja otsustasime linna minna. Läksime ostsime bussipiletid, istusime bussi ja hakkasime mõtlema, et huvitav, millal see buss üldse liikuma hakkab ja kaugel see linn õige on? Õnneks buss hakkas üsna kohe liikuma, aga linna oli 70km!!!! No see läks õnnesti kiiresti, aga ega see veel kõik pole. Siis selgus, et meie pistik, mida siin kasutada saab, jäi kotti ja kõik meie akud olid tühjad! Järgmisena hakkas üks geenius mõtlema, et huvitav, millal meil see Perthi lend ikka välja läks. Mäletasime, et miski 10-11 aeg hommikul vist nagu oli. Korra tekkis väike närv, aga no pole hullu!
Linn ise tundus mulle lennukist ja bussist vaadates väga ilus, aga pidin siiski pettuma. Kõige rohkem häirisid mind hiiglaslikud prussakad. Rauno ja Kaido võitlesid rottidega. No igatahes hulkusime seal linnas mingi 4h ringi. Mõndadel üksikutel tänavatel käis päris hull möll. Sattusime kuskile turule, klubitänavasse ja China Towni kanti. Samas vahepeal tundus, et oleme kuskil pärapõrgus ja ausalt mitte ühtegi inimest ei näinud tükk aega. See linn igatahes jalakäijaid ja sportlasi küll ei toeta! No need kõnniteed olid niii pisikesed ja vahepeal vaadati meid kui tsirkuse ahve, kui kuskil suurte teede ääres jälle ronisime.
Tegelikult ma ei kahetse küll, et seal käisime. Mulle meenutas see väga Egiptust ja natuke Türgit, aga samas ikka uus ja huvitav. Pealegi olid seal hullult lahedad Tarzani puud :D. Kaido nägi oma Petronase kaksiktornid ja mingi kõrguselt neljanda teletorni ka ära. Aa, Raunole meeldisid ka need tornid, aga just kurdab mulle, et räpane ja mõttetu oli. Oeh, suur linn ka ju, anname ehk andeks :).
Hetkel siis seadsime end lennujaama mugavalt sisse. Mina muudkui kirjutan, Rauno teeb ma ei tea mida, kõrvaklapid peas ja organiseerib arvutis midagi. Nüüd hakkas laulma ka veel, oh aita jumal :D! Kaido mängib mu telefoniga ja teeb pilti meist, et siis blogi natuke kirjumaks muuta :).
Aga jah, kusjuures, ega need pildid tulemata jää. Tahaks lihtsalt normaalset wifit ja tsillimiskohta.
Ma kirjutaks hea meelega veel täpsemalt ja veel rohkem, aga ma ei hakka teid väsitama. Homme siis Perthi ja vaatab, mis seal hakkab saama. Praegu kogu aeg mingid kindlad kella-ajad jms paigas, aga seal ei ole ju mitte midagi! Appi!


Teisipäev, 24. august 2010

24. August

No tervitus!

Alustasime oma reisuga esmaspäeva õhtul 00.30 Tallinna bussijaamast, sealt läksime Riia lennujaama ja praeguseks hetkel oleme jõudnud Norra lennujaama, Sandefjordi nimelise linna lähedal. Õnneks pole praeguseni mingeid jamasid olnud, kuigi seal Riia lennujaamas kuus tundi tühja passida polnud just eriti tore. Netiga oli mingi jama ja lennujaam ise oli ka kuidagi kitsas ja räämas.
Igatahes hetkel Rauno ja Kaido pikutavad põrandal ja vaatavad Simpsoneid, ning mina täidan oma kohustusi :). Olemine pole just eriti hea. Magada, kui seda nii võib nimetada, oleme saanud kokku mingi 2-3h. Tegelikult see oleks üsna talutav, kui kolm eelnevat ööd oleksin normaalselt maganud, aga no Eesti sõpradega pidi ju ikka hüvasti jätma :)! Niisiis, söönud pole samuti põhimõtteliselt midagi ja enamus ajast on kulunud istumisele, superlahe ju, kas pole! Kui see ilm siin nii halb poleks, võiks ju natuke Norrat uudistama minna, aga jääb ära, ehk Inglismaal on natuke parem..
No mis siis veel? Pole nagu midagi rääkimisväärset juhtunud. Mõne tunni peab siin veel külmetama ja siis saab juba Londoni poole teele asuda. Peale seda saab jälle mingi 5-6h passida ja siis 14 (NELITEIST!!!!) tundi lennukis... Ja sinna otsa veel terve öö Kuala Lumpuri lennujaamas. See praegune on alles soojendus selleks passimiseks, õudne mõeldagi.
No igatahes, kui midagi huvitavat juhtub, või mul lihtsalt väga igav hakkab, siis kirjutan jälle :)!

PS, issi, ma loodan, et sa väga kurjaks ei saa, aga ma leidsin rahakotist ühe punase kaardi, mis seal tegelikult olema ei peaks..

Jee, jeee, kell on 16.00, mängisime veits kaarte aga ausalt kopp on ees. Tahaks juba lennukisse, oleks natuke aega mingitki tegevust.
Rauno hakkab ka ära vajuma vaikselt, tuiab tühja siin. Kaido peksab niisama kaarte vastu lauda, kui huvitav elu :)!

Vero.