Pühapäev, 31. oktoober 2010

Nädalavahetus!

Oh jumal-jumal, nüüd jäängi vist kirjutama!

Laupäev.
Hommikul ajas John oma laulmisega mu jälle 7 aeg üles. Peale seda tuli varsti Wallylt sõnum, et võiks randa minna. Ütlesin, et enne 12 ma ei viitsi midagi teha ja põõnasin voodis edasi. 12 oli ta mul siis maja ees ja läksimegi randa.
Mina ujumas ei käinud, sest vesi tundus külm ja no need kõrged lained ei kutsu ka eriti. Mul väike foobia ülepea vee ees ja no sellistes lainetes möllamine pole fun.
Rand muidu oli üsna tühi aga no nüüd ma tean vähemalt, kus kõik kenad aussi kutid olnud on! Ja mina juba arvasin, et siin ei olegi neid..
2 aeg läksime rannast juba minema, sest Wal pidi vanaema juubelile minema. Enne käisime veel ostukeskuses, kust ta siis kaardi jms ostis. Teate nalja? Ükspäev käisin pikalt jalutamas ja poode otsimas. See ostukeskus oli 400m sellest kohast edasi, kus ma tol päeval ära keerasin, kuna arvasin, et sellel tänaval peale mööblipoodide midagi muud asjalikku pole. Vot siis. Nüüd vähemalt tean, kuhu homme minna, päfkasid vaja!! Vanad on täitsa nartsud juba!
Neways (aka anyway) peale seda kodus piinlesin igavuse käes ja kui Rauno ja Kaido hakkasid rääkima, et nemad vist freosse, otsustasin et täna on aeg midagi teha!!!
Pika plaanimise tulemusel põrutasin CBDsse ja üritasin alkopoodi leida. Täielik tsirkus, kell 7 õhtul on lihtsalt kõik kohad kinni!!! Lõpuks õnneks siiski sain oma vajalikud asjad ja võis mosman parki poole teele asuda.
Enne veel, kui sellest kirjuta, pean ka seda rääkima, et linnas toimus mingisugune halloweeni võidujooks vms. Tänavad olid suletud ja rahvast päris palju. Veider oli ka see, et jumala suvakad inimesed käisid kostüümides ringi jne. Eestis sellist asja ma vähemalt eriti kohanud pole.
Niki majja jõudes selgus, et Kaido ja Rauno on omale ühe tsiki (Kristel) kampa elama võtnud. Rääkisime siis seal niisama juttu, Rauno ja Kaido istusid arvutis ja erilisi elumärke ei näidanud. Ma olin juba üsna kindel, et tuleb siiski feil õhtu.
Ükshetk kadusid Kaido ja Rauno lampi minema. Päris äge tegelikult, pole mitu kuud mõne tüdrukuga suhelnud ja ma nii igatsesin neid tüdrukuteõhtuid! Rääkisime siis põnevaid jutte, jõime (tssssssssss!) ja otsustasime, et põrgu need kutid, meie lähme Northbridge kluppi!
Rongipiletit me ei ostnud, sest Kristel väitis, et kontrollid ei tee midagi, kui lolli turisti mängid. Loomulikult tulid kontrollid peale ka. Esimest korda mu aussis oldud aja jooksul, muideks! Kristel võttis oma 20 doltsise välja ja hakkas seletama, et ei osanud sellega midagi teha, sest piletiautomaat võtab ainult münte. Kontroll naeratas ja seletas, kuidas järgmine kord tegema peab, ning läks edasi. 37eeku säästetud :D!
Linnas jõudsime kuidagi kohta nimega Shed vist. Vähemalt teised kutsusid seda nii.. Järjekorras seista oli päris tobe, aga ootasime kannatlikult ära ja saime templid käe peale.
Klubi oli rahvast mõnusalt täis. Sai tantsitud ja möllatud. Mingi hetk otsustas Vero, et tema peab hakkama Rileyle sõnumeid saatma ja uurima, kus ta on. Selgus, et ka Northbridges ja oli isegi samas klubis õhtu alguses aga läks kuskile mujale edasi. Kutsus mind sinna, aga no päris ma teadsingi, kus see koht asub. Hiljem selgus, et tal oli hommikupoole aku tühjaks saanud ja oli Shedi ümbruses mind isegi otsimas käinud oma sõbraga, nii nunnu :)!
Muidu klubis saime veel mingite aussi tüüpidega tuttavaks, kellele pärast veel külla oli vaja minna muidugi. Nende juures midagi tarka ei teinud, viimase sõnumi saatsin kella 5aeg, küllap peale seda jäin magama kah.
Kokkuvõttes oli tore õhtu :). Nii hea oli üle pika aja välja saada ja klubis end tühjaks möllata! Ühe tekiilapitsi oleks võinud ju vähem võtta, aga mis seal ikka. Niikuinii ma siin aussis ainult joon ju, eksole!

Pühapäev.
Nagu arvata võite, oli hommik kohutav. Kella 8-9 aeg viisid aussikutid (nimesid ei mäleta, sorry) meid Nicki majja tagasi. Seal rääkisime veits oma eesti poistega ja üsna pea otsustas Vero oma asjad kokku korjata ja kodu poole lonkima hakata.
Kuna kesklinn jäi koduteele, otsustasin seal veits ringi tuiata. Käisin söömas ja istusin lampi mingi 45min suvalisel pingil, sest paigal olles ei tundunud, nagu pea kohe plahvatama hakkaks!
Lõpuks ronisin koju. Siin käis mingi hull ehitusmöll, terve õu oli inimesi täis. John küsis, kuidas õhtu oli ja naeris mu üle.
Kodus esimese asjana istusin veel tükk aega voodi serval ja mõtlesin, kas peaks esimese asjana pesema või magama minema. Nii raske otsus tundus! Aga kuna Kym arvas, et võiks randa minna ja ilm oli ka ilus, otsustasin pesemise kasuks.
Kella 2 aeg jõudsin lõpuks end uksest välja ajada ja bussipeale minna. Bussisõit oli nagu bussisõit ikka. Ainult selle vahega, et kõik kes maha läksid, tänasid juhti.
Rannas oli nii mõnus rahulikult oma rätiku peal lamada ja mitte midagi teha. Ibumetinid hakkasid ka lõpuks mõjuma ja tulemus oli täitsa hea! Lesisime seal paar tundi, rääkisime juttu, õpetasin Kymile eesti keelt ja siis kui kell 5 oli otsustasime minema minna.
Kym viskas Leedervillesse mind. Käisin poes süüa ostmas ja lonkisin koju.
Enesetunne on tegelikult jumala normaalne aga kui ringi ei liigu annab väsimus hullult tunda!

Metsa, ma leedy koduteel mõtlesin juba traditsiooniliselt blogimise peale ja tahtsin mõnda asja veel arutada. Aga mäletan ainult seda, et üks miljonist mõttest puudutab SMSe.
Nimelt minu jaoks suht harjumatu on see, et aussid saadavad niii palju sõnumeid kogu aeg! Üsna sisutuid kusjuures. Lihtsalt uurivad niisama kuidas läheb ja mis vahepeal toimunud on jne. Täna jooksis telefon korra kokku isegi :D! Minu-Darreni vestlus sisaldab 511 sõnumit!!!! Edasi tulevad Riley 53, Kym 50, Wally 47 jne..
Te ei kujuta ettegi kui sõltuvuses ma oma telefonist olen seetõttu. Ma mõnikord võtan isegi vetsu kaasa selle ja no öösiti on ta mul ka alati padja kõrval, käeulatuses. Crazyyyy!

1. Traditsiooniline Leedy-kodutee. Meil oleks ka nagu sügis!
2. Profikaamera rõõmud, kesklinna kollijooks.
3. Scarborough beach laupäeval.



Reede, 29. oktoober 2010

29. Oktoober. Põnev-põnev!!!!!

Ahaaa! Kell on kolm ja mina juba kirjutan tänast blogi! Äkki juhtus just midagi ülilahedat?? EII! Lihtsalt mul tänased jalutuskäigud tehtud ja rohkem plaane peale jooksmise pole. Otsustasin siis kohe kõik kirja panna, õhtul nkn jälle pea tühi nagu minu riidekapp!
Oeh, pikk päev on olnud. Ärkasin kell 12, küllap oleksin veelgi kauem voodis vedelenud, kui John lauldes koju poleks tulnud. Arvas, et ma linna läinud vist, ehmatas päris ära, kui ma lõpuks voodist välja ronisin. Ma eile tegin jooksmisega liiga vist, päris külm oli väljas ja selline tõbine tunne oli hommikul.
Eniveis ajasin kargud alla ja läksin Leedervillesse, sest süüa mul enam kodus polnud. Käisin loomulikult Subways ja tagasitulles võtsin ka kohvi, mm kui heaaaa! Mõtlesin, et kirjutan natuke hindadest. Subway wrap siis 49.5.- (kursiks võtan 10, tglt vist mingi 11), originaal suuruses latte 57.-, 4 banaani ~35.-, kurk 25.-, 150g pakk juustu 45.- (ja DELFIS vingutakse, et eestis juustu hind jälle tõuseb!!!!!), 150g pakk kuivatatud puuviljasnäkke 35.-, 1 paprika ~30.-, lehtsalati punt allahinnatud 15.-, vesi 600ml 25.- (ja pole mingi Evian, täitsa tavaline normaalne vesi!).
Peale selle tahtsin veel seda mainida, et kuigi mul nüüd mitu tapvalt igavat päeva olnud, siis järgmine nädal tõotab parem tulla. Mulle küll ei meeldi plaanidest kirjutada, kui midagi kindlat pole, aga homme tahab Wal kokku saada ja esmasp-kolmap pidi Darren Perthis olema ja lubas ka mingeid ideid välja käia. Niiet Austraalia on siiski tore koht ja tulge kõik siia! Mul oleks mõnda lahedat reisikaaslast vaja, kellega Eesti kevade paiku trippima minna!!

PS. I recon et on aeg LOLLUSTEKS!!!!!!!! (I recon - ma arvan/mõtlen vms. Enne aussi polnud elusees kuulnud, nüüd aga kummitab isegi, kui eesti keeles mõtlen!)

VPS. Väike vihje, et kui ma blogi alla pilte panen, siis võite ka SIIA tsekkida, sest ma alati laen pildid enne netti üles ja seejärel alles valin mõned blogisse! WINK WINK!

JVPS. Täna mõtlesin, et oleks aeg Rauno ja Kaido eeskujul oma aussimeidid kõik lühitutvustustega kirja panna! Kuna ma siia blogisse eraldi normaalset lehte teha ei oska, kasutan oma vana kodukat. Eks annan teada, kui midagi juba tehtud saan :). Loodan, et teid siis huvitab ka, päris tühja ei viitsi vaeva näha :D!
Ok, mitu tundi vaeva nähtud ja päris palju juba kirjas, paremalt menüüst leiate LINGID ja sealt AUSSI SÕBRAD. Jooksmine jääb täna nüüd ära, varsti läheb juba pimedaks ja mu kõht hakkas kah valutama!

1. Tüüpilised põõsad ja elumajad.
2. Teine kodu
3. Minu tuba :)!



26-28. Oktoober

Niih. Ilgelt tahaks teile midagi hullult põnevat siia kirja panna, aga no mul pole midagi!
Mis ma siis teinud olen? No jalutanud ja jooksmas käinud pm. Iga päev ikka ligi 10km ringi trippinud. Peab need Bolgarti kilod maha raputama ju :).
Korra käisin kesklinnas ka, aga see reis jäi mingi paaritunniseks, sest kõht hakkas valutama ja polnud viitsimist seal rohkem passida.
Tänase päeva veetsin koristades. Aussid on ju nii laisad ja no eriti veel mehed. Ma vist seda pole maininud, aga pm toas käiakse ikka tossude jmsga. Kujutage ise ette, kui mustad mu jalad iga õhtu on, sest ma ei kavatsegi tossudega ringi lasta, paljajalu mugavam!!!! Peale koristamise käisin veel jooksmas ka, metsa läks. Kõhtu lõid mingid krambid ja lonkisin peale 4km ringi koju tagasi.
Õudne mõelda, aga rohkem midagi meenutada ei oskagi!!!

Et teil paari päeva järel siiski midagi lugeda oleks siis hmm, ilmad pole näiteks üldse ilusad. Paar viimast päeva lausa jahedad olnud, peab ikka pusa peale panema ja pikki pükse kandma.
Paljud küsivad, kas ma olen pruun. No ei ole! Siin kogu aeg kas liiga palav või liiga külm olnud. Eks ma millalgi tahan ikka randa ka jõuda, aga eks näis!
Mmm linnas on nt see Tallinnast erinev, et korterelamuid on vähe. Ainult kesklinnas ja mõned üksikud mujal ka. Enamus ikka eramajad ülipisikeste hoovidega.
Palme ka väga palju ei ole. Mõned aedades/parkides vms. Aga mitte nagu kuskil vahemere turismipiirkonnas. Siin rohkem sellised igavad põõsad/võsad.
Pilte jms mul ka pole. Ei hakka päris igat pöösast ja maja pildistama ju. Kui mõnda ilusat kohta näen või midagi huvitavat teen siis loomulikult saate neid pilte! Ma tahaks ise ka blogi kuidagi huvitavamaks muuta, aga enne peaks ise siin aussis midagi huvitavat tegema. Sõpradeta nagu ma siin olen, peaks uusi tutvusi muretsema, aga KUIDAS?!?!?!

Teisipäev, 26. oktoober 2010

25. oktoober

Üritasin, mis ma üritasin eile õhtul, aga normaalset blogi isegi tunniga kirja ei saanud. Arvasin, et hommik on õhtust targem, aga enam pole selles ka kindel. Eks teen suvalise lühikokkuvõtte siis :).
Hommikul läksin 7,3km jalutuskäigule läbi Mt.Hawthorni ja Leederville.
Leedervilles jalutasin jumala juhuslikult kokku ühe Bolgarti lemmikkliendiga. Rääkisime veits juttu ja läksime omi teid pidi edasi.
Kodus midagi asjalikku ei teinud. Kella 5 aeg tuli Wally, üks Bolgarti noortest, mulle järgi ja läksime linnapeale trippima.
Kõigepealt käisime ära siis King Parkis. Pilte tegin ka. Edasi läksime samasse randa, kus ma Rileyga käisin. Wallyle ütlesin, et ma seal esimest korda, sest ei viitsinud midagi seletama hakata. Ilm oli tuuline ja külm niiet läksime üsna pea edasi.
Viimaseks käisime siis ära kuskil kohas, mille nime ma ei mäleta. Igatahes oli nagu sadama moodi. Mingid poed, kohvikud, pargid jne. Päris ilus koht oli, eriti kuna väljas oli pime ja siis kõik valgustused jms - ülikena!
Peale seda aga rohkem mõtteid polnud ja kell oli üsna palju ka, niiet koju tulek-minek.
Kodus otsustas John mind backgammonit mängima õpetada. Olin üritanud sellest varemgi aru saada, aga tundus keeruline. Päris oligi, tõsiselt lihtne ja arusaadav! Igatahes mängisimegi siis seda natuke ja vaatasime TV.
Hiljem voodis pikutades üritasin raudselt üle tunni aja blogi kirja panna, aga ei suutnud mõtteid sõnadesse panna. Praegu ka ei suuda, niiet oma peamisest päevamõttest kirjutama ei hakkagi. Cheers!

Esmaspäev, 25. oktoober 2010

24. Oktoober

No tervist. Ma mõtlesin, et kirjutan selle päeva tänasega kokku, aga nüüd otsustasin ümber.
Hommikul selgus, et Mart tahab minuga kella 11 asemel hoopis 2 kokku saada, niiet otsustasin mitte kodus passida ja kobisin kesklinna (CBD-sse). Seal midagi tarka ei teinud, jalutasin põhimõtteliselt niisama ringi.
Kella 2 aeg saime siis Mardiga kokku ja läksime tähtsalt mingit autode võidusõitu vaatama. Kohale jõudes selgus, et väravad on kinni ja mitte midagi ei toimu. Niih, esimene feil kirjas.
Edasi mõtlesime, et lähme siis kinno. Käisime vaatasime "paranormal activities 2". No muidu oleks isegi õudne olnud, aga saalis paljud rääkisid ja krabistasid ning ajasid mind sellega närvi. Mulle ikka meeldib õhtuti kodus diivanil vedeledes rohkem õudusfilme vaadata.
Peale kino pidime minema Cottesloe rannabaari vms, kus Mardi eesti sõbrad tsillisid. Poole tee peal selgus, et nad sealt juba minema läinud (teine feil kirjas!). Mõtlesime, et lähme jalutame siis niisama seal. Mart unustas selle muidugi ära ja sõitis mööda, otse kesklinna. (kolmas feil!).
Kuna väljas oli juba pime otsustas Mart mu Perth Hillsile vms viia, sealt pidi linnale hea vaade olema. Sõitsime siis paarkümmend kilomeetrit ja lõpuks olime kuskil mäe külje peal külas ja no vaadet nägime vast max 1min. Selle võib poolikuks feiliks lugeda!
Seejärel oligi aeg koju tagasi ronida ja päev lõpetada. Cheers!

Laupäev, 23. oktoober 2010

23. Oktoober, mitte midagi erilist

Täna oli nii tavaline päev, et kui te eriti lugeda ei viitsi, siis ega te millestki ilma ei jää, ausalt!
Hommikul oli ilm nii ilus, et otsustasin maja taga natuke päikest võtta. Kuna seal tuult polnud siis hakkas nii palav, et kaua vastu ei pidanud.
Järgmiseks otsustasin, et aitab naljast, pesen oma toa põranda puhtaks. Nõme õhtuti enne voodisse ronimist jalgu liivast pühkida. Aga koristaja nagu ma olen, ei saanud enne pidama, kui kõik põrandad pestud olid. Johni tuppa loomulikult koristama ei roninud! Peale seda võtsin lapi kätte ja otsustasin oma laua puhtaks teha. Sealt liikusin loomulikult edasi kööki, esikusse jne.. Rakse oli pidama saada, kui hoog juba sees, aga mõtlesin, et aitab küll. Äkki Johnile ei meeldi, et ma siin kohe perenaist mängima hakkan.
Peale seda otsustasin ümbruskonda uurima minna. Käisin ära Mt Hawthornis. Ega seal midagi erilist ausalt öeldes polnud. Lihtsalt mõned poed, söögikohad jne. Koju liikudes olin nii enesekindel, et suutsin ka ära eksida. Lõpuks avastasin end selle pargi lähedusest, kus esimesel päeval Johniga käinud olime, niiet leidsin ilusasti õige suuna jälle kätte.
Kodus midagi tarka teha ei olnud. Proovisin veel päevitada, ei õnnestunud. Leidsin mingi harja ja pühkisin tagaukse juurest liiva minema, et koerad seda kogu aeg sisse ei tassiks.
Edasi otsustasin järve äärde jalutama minna. Täiega ilus koht, ausalt. Pilte tegin ka, aga no kvaliteet on nii nagu ta on, eksole. Ring ise siis tuli 5,1km, mis on minusugusele jooksmiseks päris normaalne, jee!
Nüüd istun kodus, telefon näitab, et kogu nende jalutamistega kulutasin täna 517cal, ülikõva! Äkki saan nendest Bolgartikilodest lahti veel nii lõpuks.
Ahjaa, Darreni ja Riley isa hobune sai täna võistlustel 3. koha. Eks nad lootsid paremat, aga ütlesid, et on rahul. Päris tasemel hobu on!

Eino tore-tore, nüüd avastasin, et mul jäi zoom sisse pilte tehes ja kõik on udukogud. Täiesti kasutud pildid, teinekord teen uuesti, andke jahupeale andeks..

Reede, 22. oktoober 2010

21-22. Oktoober

Eile õhtul olin nii väsinud, et lihtsalt ei jõudnud kirjutada. Pealegi polnud väga sündmusterohke päev, saan selle tänasega kokku panna, jee :)!
Eile oli siis shopingupäev. Hommikul 11 aeg jõudsin juba kesklinna. Hakkasin siis poode läbi kammima ja teksaseid otsima. Ma ei hakka siin detailselt shopingust kirjutama aga no leidsin omale hoopis kleidi, särgi ja pusa. Teksadest polnud halli haisugi, kõik normaalse hinnaga olid koledad!
Üldiseid muljeid siis nii palju, et hinnad üsna samad mis eestis. Poed on pisikesed ja kitsad, üsna ebamugav seal hiinlastega võidu siblida. Hiinlasi on muide terve linn täis, see vast Perthi suurim viga. Alguses ma suhtusin neisse külmalt ning kui keegi midagi kobises, ei saanud aru miks need hiinlased ette jäävad kõigile. Aga nüüd hakkab juba vaikselt üle viskama küll, nagu oleks Hiinas, mitte Austraalias.
Igatahes shopingumujljete juurde tagasi tulles siis veel seda, et ilusaid riideid on tohutult palju! Igas poes proovisin ikka väga paljusid hilpe selga aga millegipärast enamus paistsid riidepuul palju kenamad. See selleks, üldiselt ega need riided polnud ka sellised, mida ma eestis kandnud oleks. Aussis on mood vms natuke teine, riided erilisemad jne.
Õhtul olin shopingust nii läbi, et umbes kaheksa-üheksa aeg läksin juba magama.

Täna.
Hommikul esimese asjana, nagu ikka, võtsin telefoni ja tsekkasin Facebooki. (See on siin mu telefonivõrgus tasuta, muideks!). Ei pidanud pettuma, oligi uus sõnum Rileylt. Ta tuli eile tagasi Perthi ja nüüd kirjutas, et võiks täna kokku saada.
Enne, kui edasi tänase päeva juurde asun, kirjutan natuke, kes ta on jne. Esimest korda nägin teda hobuste võidusõidul, kuhu Darren mind võttis. Riley on siis ühe Darreni hobuse kaasomaniku poeg. Esimene mõte, kui teda nägin oli "ossa, kui kuum kutt!". Võidusõidul temaga ühtegi sõna ei rääkinud, aga kui hiljem kõik baari edasi läksime, jäime temaga vahepeal kahekesi ja siis hakkasime suhtlema.
Kuigi me seal baaris rääkisime max 20min, otsustasin hiljem kodus ta facebooki sõbraks panna, mis mul ikka kaotada oli? Sõbrakutse võttis ta vastu ja saatis kohe ka kirja, et kuidas mu õhtu lõppes jne. Igatahes sellest hetkest hakkasimegi seal üksteisele kirju saatma.
Niisiis, tagasi tänasesse. Loomulikult olin ma nõus temaga kokku saama. Vahetasime telefoni nr. ja hakkasime SMSides edasi arutama kuhu minna ja mida teha. Samal ajal ma juba käisin pesemas, sirgendasin juukseid jne.
Kell 11 oli ta mul maja ees ja ma võtsin oma julguse kokku ja läksin õue. Ta ikka palju kenam, kui ma mäletasin!
Esimese asjana läksime siis randa. Jalutasime natuke, katsusime vett jne. Puhta romantika, eksole :D! Aga tuul oli päris kõva niiet üsna jahe hakkas. Mõtlesime, mida edasi teha ja kuna mul ühtegi mõtet polnud, otsustas ta mu kesklinna viia.
Kesklinnas jalutasime natuke kellatorni juures, rääkisime natuke isegi juttu jne.
Peale seda istusime jälle autosse ja hakkasime suvalises suunas liikuma. Päris tükk aega plaanisime, mida nüüd peale hakata. Mul polnud muidugi ühtegi ideed, päris nõme tunne oli. Igatahes lõpuks Riley otsustas, et mis seal ikka, lähme kinno!
Kino oli muidu hästi sarnane Solarise omaga. Kaubanduskeskuse teisel korrusel jne. Filmi nime ma kahjuks ei mäleta, aga no see oli ainus, mis parasjagu algamas oli. Film oli siis mingi romantiline-komöödia ja no mitte eriti huvitav. Aga ega mu tähelepanu nkn filmil polnud.
Alguses oli jube ebamugav seal olla, kuna saal oli pm tühi. Ainult mingi krooksuv naine istus paar rida tagapool. Ja no ta krooksus ikka päris üle terve saali. Aga no vähemalt andis meile põhjust tema üle irvitada.
Kui film juba peale hakkas, läks natuke mugavamaks, aga mitte eriti! Vähemalt minu tähelepanu oli rohkem Rileyl, kui filmil. Küllap oli see vastastikune, sest no filmi lõpuks oli ta juba pooleldi minu pingi peal. Filmi lõpuks oli meil pm mingi 1-2cm vahet :D. Film oleks võinud tunnike veel kesta, kes teab, mis siis oleks saanud!
Igatahes peale kinoskäiku enam ideid polnud ja kuna kell oli juba 4 saamas otsustasime päevale lõpu teha. Riley tõi mind ilusti koju, sain tsau-kalli ja lubaduse, et varsti näeme. Ainult, et nüüd pean ma mingi plaani välja mõtlema.
Muidu üldmuljetest siis nii palju, et kuradi kuum kutt on :D! Mul oli aga kogu aeg päris ebamugav, eelkõige keelebarjääri pärast. Pole temaga veel harjunud ja siis oli meeletult raske ta jutust aru saada. Lisaks sellele ei tundnud ma ennast just eriti enesekindlalt, kuna ma olen jumala tavaline, aga tema üsna selline, kuidas ma nüüd ütlen, ei leia sobivat sõna.. No nagu tüdrukud on tibid, aga kuidas öelda sellise kuti kohta?
Okei, aitab mu deidist. Niigi imelik siin avalikult sellistest asjadest kirjutada, jumal tänatud, et tema eesti keelt ei oska :D.
Igatahes kodus otsustasin, et lähen natukeseks jalutama ja ümbruskonda avastama. Jalutasin siis Leedervillesse ja tagasi. See asub siis 3-4km kaugusel. Midagi eriti huvitavat ei näinud aga no ilus ilm, miks mitte :).
Nüüd kirjutan juba teist korda tänast blogi, sest esimene ei meeldinud, kuigi vanaema ütles, et talle meeldis ja ajas isegi naerma teda.
Küll nüüd tuli pikk postitus. Saate nüüd kohvi kõrvale romaani ka lugeda, vot kui tore! Kahju ainult, et ma eriti hea kirjutaja pole! Have fun!

1. Edgari lasnamägi
2. Kellatorn

Kolmapäev, 20. oktoober 2010

20. Oktoober. New start!

Hommikul Bolgartist äratulek oli üsna kurb. Jalutasin niisama ringi ja tegin ka mõned pildid. Aga aitab sellest, see teema on nüüd läbi!!!
Teretulemast Perth!
Deb viskas mind siis Midlandi. Seal istusin maha ja mõtlesin, et mida kuradit ma nüüd tegema hakkan?! Õnneks olin ma juba paar päeva varem hakanud uurima erinevate tubade rentimist, ning tänaseks oli paar kohtumistki kokku lepitud.
Midlandist ostsin omale rongi päevapileti ja suundusin otseloomulikult kesklinna, CBD-sse. Esimese asjana viisin oma seljakoti backpackerisse. Swan Barracki staff oli nii lahke, et isegi raha ei küsinud.
Peale seda suundusin Subwaysse, et omale veggie wrap võtta. Need nii head lihtsalt!
Edasi oli mul paar tundi esimese kohtumiseni aega. Passisin põhimõtteliselt niisama, sest vihma hakkas sadama ja väga liikuda ei saanud.
Tsekkasin meili ja üks oli kirja jätnud, et võin kohe maja vaatama minna. Elukaaslasteks oleksid kaks 21a kutti, kes käivad ülikoolis. Sounds fun! Sõitsin siis rongiga kohale, ise päris närvis ka, sest oli ju esimene kohtumine. Kohale jõudes selgus, et rongijaamast vaja veel 2km edasi kõndida. Kuna vihma kallas siis otsustasin selle nalja ära jätta. Tagasi linna, voilaa. VÄhemalt rongiliiklus on siin tihe ja rongid korralikud.
Edasi suundusin siis järgmisesse kohta, mis kaardi järgi tundus küll kesklinnast kaugel, aga omanikud väitsid, et kõigest 25min rongisõitu. Ma ei tea kaua see rong sinna sõitis, aga aeg venis tohutult, sest rongis olid mingid afkaani moodi tegelased oma 4 lapsega, kes ronisid mööda rongi nagu ahvid. Ausõna! Turnisid, jooksid ringi, roomasid, loopisid oma asju laiali, tallusid varvastel jne. Ega nende vanemadki paremad polnud, lapsi ei keelanud ja rääkisid/karjusid nii kõva häälega, et kõik kuulsid.
Kohale jõudes lubasid omanikud mulle vastu tulla. Selgus, et maja asub rongijaamast 5km kaugusel! Küsisin neilt seda kaugust enne vaatama minemist, aga vastuseks tuli ainult, et CBD-sse on 25min rongisõitu. Tore-tore!
Omanikud ise olid parajad räpakollid. Teadsin, et neil kodus kassid-koerad-kängurupojad jne. Aga seal olid kõik muud loomad ka ja no see hais oli päris kole. Pealegi oli kõik väga segamini ja must. Niiet selle pidin ka oma listist maha tõmbama.
Tagasi Perthi sõites oli tuju üsna null, sest järele oli jäänud tänaseks ainult 1 koht ja backpackerisse väga ei tahtnud. Pealegi olin ma ainult 4-5h maganud.
Suundusingi siis viimase koha poole ja kujutasin ette, mis äpardus nüüd juhtuda võiks. Pidin omanikule helistama, kui kohalikus rongijaamas olen. Ja no arvake kolm korda, mis juhtus! Mu kõneaeg sai otsa! Õnneks oli mul netipulga arvel veel 5doltsi, mille sain telefonile üle kanda. Lootsin, et see oligi ainus jama ja rohkem neid selle kohaga ei tule!
Omanik, John, juhatas mu siis kõrvaltänavasse ja lubas sealt peale korjata. Mõtlesin, et nüüd jälle mingi 5km sõitu! Jälgisin siis möödasõitvaid autosid ja lootsin, et tuleb ikka mõni ilus auto. Ja siis peatub muidugi kõige vanem auto, mida ma tükk aega näinud olen. Isegi mitte vana, lausa uunikum! Aga ei, see auto on ilgelt äge, mulle nii meeldib :D!
Igatahes koht ise tundus üsna OK ja kuna mul oli reisimisest ja kodutu olemisest kopp ees, otsustasin siia jääda. Miinimum aeg on 2 nädalat, selle kannatab ikka ära ju! Rent on 130 kohalikku nädal (u 1300eeku), mis on eesti mõistes palju aga no minu ühe nädala palga + tipi eest saab kuu aega elatud.
John sõidutas mu autoga tagasi linna, et saaksin oma koti hostelist võtta. Peale seda näitas kuhu poole poed/baarid jms jäävad jne. Seejärel pakkisin oma asjad lahti ja läksime ta koertega lähedalasuvasse parki jalutama. Koerad on päris suured, 7 ja 10a. Õnneks pole eriti energilised ja enamus ajast lihtsalt magavad kuskil.
Peale seda läks John tööd tegema ja mina CBDsse jalutama. Naljakas, et kell 7 on linn justkui välja surnud. Enamus kohad on kinni ja rahvast tõsiselt vähe. Jalutasin paar tiiru, sõin rämpstoitu, (millest nüüd süümekad), käisin toidupoes ja tulin tagasi koju.
Nüüd pikutan oma hiiglaslikus voodis ja naudin olemist. Siin pikutada on täpselt sama tunne, mis oli Aneti voodis kui koolist popitasime. Ainult Anett, jäätis ja hiigeltelekas filmidega on puudu.
Blogi küll pikaks veninud, aga kirjutan veel natuke Johnist ka. Tüüp siis umbes 40 aastane, hästi sõbralik ja lahke. Töötab midagi seoses ehitusega ja jalgpalli treenerina. Tagahoov ja auto jalkapalle täis. Lisaks mingid pildid/karikad jms. Päris lahe!
Aitab nüüd kah, kindlasti unustasin midagi, aga eks ma kirjutan siis homme.
PS, nüüd peate jälle pikki postitusi lugema arvatavasti, sest mu rutiinsed päevad on mõneks ajaks läbi!

PS VEEL: Lisan hetkel pilte blogisse ja picasasse. Võite tsekata :)!


19. Oktoober. Bolgarti lõpp

Oeh. Tänane päev on tõsiselt raske olnud.
Hommikul oli mu tuju allapoole nulli, siiani vist kõige hullem Aussis oldud perioodil. Ma olin päris vihane, kurb jne. Mul oli tunne, et tahaks oma netipulga ja telefoni minema visata ja kuskile kaugele pärapõrgusse baari uuesti tööle minna.
Lõuna ajal aga suutsid paar inimest oma sõnumite/kirjadega mu tuju täiesti totaalselt muuta. Ma pole vist nii õnnelik terve Aussis oldud aja jooksul olnud. Ma suutsin isegi natuke õues olla ilma kärbeste peale väga närvi minemata! Ja see on tase!
Õhtul baaris esimesed tunnid ma ei suutnud normaalne olla. Kogu aeg muigasin, itsitasin ja kargasin õnnest ringi. Nagu väike laps noh! Aga siis hakkasin sellest vaikselt üle saama.
Üleüldiselt oli õhtu tore. Ainult üks asi rikkus seda: mõte, et ma ei näe neid inimesi arvatavasti enam mitte kui kunagi. Täiesti haige tunne oli seal naerda ja järgmine hetk pisaraid tagasi hoida. Ja no see tunne, kui keegi jälle minema läks ja hüvasti jättis.. Nad kõik mulle pere ja sõprade eest olnud ja nüüd lihtsalt vaatasin, kuidas nad baarist ja mu elust välja astusid.
Ma olen õnnelik, et ma saan siit minema. Eemale sellest igavusest ja tagasi tsivilisatsiooni. Sain siit nii palju uusi kogemusi ja ma olen jumala kindel, et Bolgart on mind isegi muutnud. Aga kurat, kui raske on neid inimesi nii maha jätta, vihkan seda tunnet! Aga pole midagi teha, see pidi varem või hiljem niikuinii juhtuma. Õnneks on mul osade facebookid, osade numbrid ja osade meilid. Mõnega arvatavasti jään edasi suhtlema. Ühte ei jäta ma kindlasti rahule, mu parim aussi meit!

Esmaspäev, 18. oktoober 2010

Bolgarti viimane nv

Oeh.. Tänane hommik on piisavalt ilus, et lõpuks midagi kirja panna.

Reede. Õhtul sadas hunnik noori baari ja ma otsustasin koos nendega jooma hakata. Nalja sai kõvasti, pilte veel rohkem. Midagi erilist laupäevase taustal kohe meenutada ei oskagi.. Ega ma eriti purjus polnud aga lihtsalt oli niisama tore õhtu. Vb ainult see, et Dicky oli ära unustanud, et ma tahan kolmapäeval ta maha jätta. Ütles, et tal on kahju mu minekust. Hea teada, et ta minuga rahul on, kuigi meie läbisaamine küll eriti hea pole minuarust.

Laupäev. See oli siis kaua-oodatud "big night". Mina alustasin joomist juba enne, kui keegi baaris oli. Mõne aja pärast tulid samad noored, kes reedelgi. Seejärel tulid bowlingu tüübid ehk siis kõik vanemad kohalikud. Sellest hetkest on mu mälu üsna hall. Peale nende tulekut on mul ainult üksikud pildid. Esimene on see, kui üks noortest mulle kuskilt lilled tõi, teisena on see kuidas ma kassa-aparaadiga eriti läbi ei saanud ja viimaseks see, kuidas ma enne ära minekut veel siidrit kaasa ostsin.
Hommikul ärgates nägin esimese asjana akent ja no see nüüd küll minu toa oma polnud. Kakerdasin läbi küla koju, koristasin natuke baari ja läksin magama.
Juttude põhjal ma õnneks midagi hullu ei teinud. Keegi ei uskunud, et ma midagi ei mäleta. Jumal tänatud! Dicky ütles ka, et ma olin jumala normaalne. No ma loodan! Ainsad mälestused on mul digika mälukaardil..
Tegelikult mulle üldse ei meeldi seda kõikke siia emmele-issile kirja panna, aga ma lubasin aus olla. See oli teine kord mu elus, kus ma tõesti midagi ei mäleta. Ma muide ei joonud eriti palju ka! Lihtsalt ma polnud ju 2 kuud joonud ja kõht oli üsna tühi ka..

Pühapäev.
Nagu arvata võite siis väga halb päev. Mul oli süda nii paha, et ma ei suutnud isegi vett juua. Aga nagu te teate, siis pohmakas sunnib jooma. Dicky naeris ka mu üle kui nägi, mis näoga ma seda vett vaatasin.
Nagu sellest veel vähe oleks, pidin ma veel eilseid joomakaaslasi nägema. Kõik rääkisid, mis eile toimus jne, mina ei mäletanud muidugi midagi. Darren ütles, et tal pole 4 aastat sellist õhtut olnud ja mitte kunagi nii hullu pohmakat. Igatahes nüüd on see "big night" läbi elatud ja võib Bolgartiga hüvasti jätta!

Kolmapäeval lähen tagasi Perthi.
Pilte nädalavahetusest on mul 320, nende üleslaadimine võtaks kogu mu allesjäänud netimahu, seega valin vast mõned paremad ja kunagi võite vaadata.

Kolmapäev, 13. oktoober 2010

13. Oktoober

Ega mul tegelikult erilist blogimistuju pole, aga ma viin teid oma siinse eluga kurssi natuke.
Nimelt eile rääkisin Dickiga sellest, kaua ma siin veel olema pean. Ütles jälle, et nii kaua kui tahan. Rääkisingi siis nii, et nüüd olen selle nädalavahetuse veel ja peale seda esimesel võimalusel Perthi. Arvatavasti neljap, sest Debil siis mingi golfivärk seal.
Ausalt öeldes ei jõua enam olla siin. Tahtsin ühte nv veel, et siis nö viimast võtta, aga praegu tundub, et sellest ei tule midagi välja. Igatahes aeg venib räigelt ja mitte midagi toredat ka pole. Mu peamisel lõbustajal, Darrenil, on mingi stress peal niiet temast pole samuti asja. Riley ütles ka täna, et ta ei jõua siia see nv. Nii tore no, aga vähemalt tahab ta kindlalt Perthis kokku saada.
Egas midagi, tuleb see nädal veel ära kannatada ja siis saab tsivilisatsiooni. Natuke kardan ka, sest tuleb ju uus kodu ja töö otsida. Nüüd ma üksi ka, veits raskem. Õnneks inglise keel selgem ja julgust aussidega suhelda ka rohkem.
Muidu täna oli jälle vaba päev, käisin Debiga Northamis. Tahtsin omale mõne uue kaltsu osta aga no seal polnud mitte muhvigi. Ostsin ainult juuksevärvi, shampooni jms nänni.
Ah aitab küll. Kopp on ees aga no ma ei hakka kõigest ka avalikult kirjutama, nii julge ma ka pole :).

Teisipäev, 12. oktoober 2010

11. Oktoober

Oeh, ma pean midagi ikka kirjutama jälle, muidu unustate üldse ära mind.
Midagi erilist vahepeal teinud pole, ainult jooksmas käisin. Üldiselt on mul Dickist ja tööst üsna kopp ees. Iga päev on täpselt samasugune ja viimasel ajal ei suuda ma isegi paari päeva taguseid õhtuid eristada.
Inglise keelest ka üsna kopp ees.. Vahepeal on selline tunne nagu istuks ingliskeele tunnis. A'la, et tegelikult kõik oskavad eesti keelt ka, aga lihtsalt ei kasuta seda hetkel. Umbes selline tunne, et aitab küll, räägime nüüd natuke normaalselt kah. Seda on raske kirjeldada aga no imelik on. Ma muidu saan päris hästi aru, mida nad räägivad ning ise mõtlen ja näen undki juba inglise keeles, aga lihtsalt kopp on ees noh!
Okei, palju ma ikka halan siin teile? Ilmad on ilusad (ma päikest võtta ei saa, sest õliga päevitamine on naha pekki keeranud, täiesti kuiv ja kestendab). Kärbsed on jube tüütud, ausõna! Neid on nii palju ja nad ronivad näkku ning igale poole mujale, vastik. Riley ütles, et jõulude ajal on veel hullem, no tore-tore, ei jõua ära oodata! Riley on muideks see kena kutt hobuste võidusõidult..
Aga jah muidu rääkides jõuludest.. Ma ei kujuta ettegi, mis tunne võib 24. detsembril rannas päevitada olla.. Pole nagu just NEED jõulud või mis.. Pealegi päris nõme mõelda, et jõuludel pean vb võõrastega kuskil hostelis istuma. Oh jah, ei tea mis saab.
Aga midagi head ka, mul on sünnipäev nüüd suvel!! Terve elu unistanud sellest ja nüüd voilaa, olemas. Nice!

Laupäev, 9. oktoober 2010

9. Oktoober

Nii. Eile oli haigelt kiire õhtu. Ühel hetkel lugesin kokku 39 inimest! SIIN BAARIS, nii uskumatu kui see ka poleks. Dick vahepeal küll üritas aidata, aga no see kukkus pigem segamisena välja. Ta oli mul kogu aeg jalus. Kui ta lõpuks maha istus ajas ta mind sellega närvi, et ei võinud ise omale õlle võtta, vaid lasi mul seda teha. Mitte, et mul üldse kiire oleks olnud, eksole.
Ei tegelikult oli tore õhtu, aeg läks ülikiiresti ja no lõbus oli ka. Kuigi lõpuks, kui kõik täis olid hakkasid nad mulle ligi ajama ning see käis natuke pinda.
Huh, üritasin võimalikult kokkuvõtlikult teha, aga halb kukkus välja. Suva, las olla.
Igatahes uurisin eile Dickilt, kaua ma siin veel olema pean. Ta ütles, et järgmise kolmapäevani ja peale seda nii kaua kui tahan. Päris imelik on mõelda, et pm ainult paar õhtut veel. Ma ei tea kuidas reageerida. Mul on tõsiselt kõrini Dickist ja Debist, ei jõua ära oodata, et saaks nende juurest minema. Aga mulle hullult meeldivad kohalikud. Nad on mulle juba sõbrad ja meil saab nii palju nalja.
Kui eestist ära tulin siis teadmisega, et ma näen kõiki sõpru varsti uuesti. Siinseid ei näe peale lahkumist arvatavasti mitte kunagi. Võib-olla mõnda üksikut aga siiski.. Oeh, raske, aga no ma pean lõpuks ikkagi minema, olgu see siis varem või hiljem.
Arvatavasti ma siiski jään järgmiseks nädalavahetuseks veel, sest kaks noort tulevad töölt nädalaks tagasi. Üks on see sama, keda ma varem maininud olen. See kena kutt hobuste võidusõidult, mwahahaha!
Peale seda siis Perthi tagasi, Niki juurde väga minna ei taha, mul nii ebamugav olla seal. Arvatavsti võtan nädala kuskil backpackeris, käin shopppamas, naudin elu ja siis kuskile edasi. Kui farmi ei saa siis võib-olla uuesti kuskile baari, aga kindlasti suuremasse kohta! Autoostu lükkan vast edasi, tahan natuke rohkem raha koguda. Ei raatsi praegu kõikke auto peale kulutada VIST. Kui just mõnda head pakkumist ei leia.. Oeh ma ei tea, keeruline!

Reede, 8. oktoober 2010

6. Oktoober - Perth

Hommikul varakult üles ja Perthi minek. Linnas esimese asjana viisime Darreni villa kuskile lattu, seejärel auto hooldusesse ja siis jõudsimegi kesklinna.
Mu shoppamise plaanist ei tulnud midagi välja, sest kott oli nii raske, ilm megapalav ja inimesi meeletult palju. Jalutasin natuke ringi ja lõpuks umbes kella 2-3 ajal otsustasin Niki juurde ronida. Helistasin talle, et uurida mis ta teeb, kus on jne. Ütles, et jõuab alles õhtul koju aga ma võin julgelt kohe sinna minna.
Enne minekut käisin veel söömas ja poes. Ostsin omale õhtuks Baileyse, et siis rahulikult oma day offi nautida.
Istusin siis natuke aega Niki majas, aga seal oli nii igav, et läksin ookeani äärde jalutama. Käisin siis Cottesloe rannas jne. Meeletult ilus! Super õhtupoolik oli ja mul oli selline tunne, et mina Bolgartisse enam tagasi ei lähe!
Kella 6 ajal jõudsin tagasi Niki majja, Nik oli selleks ajaks juba kodus. Rääkisime juttu natuke ja ma hakkasin oma Baileyst jooma. Nii hea oli lihtsalt rahulikult õhtut nautida.
Natukese aja pärast läksime Niki mingi sõbra juurde. Seal oli väike istumine. Ühel oli kaasas väike kängurupoeg. See oli ikka jube armas, aga selle kasvatamine pidi päris hull töö olema. Kängurupojad vajavad pidevat tähelepanu ja nii mitu aastat. Nagu väike laps. See seal oli 7 kuune ja teda pidi kogu aeg soojas hoidma ning iga paari tunni tagant söötma.
Tagasi minnes oli Nik päris purjus ja autosõit oli seiklus omaette. Ma ei taha teada, mitmesse äärekivisse ta sõitis. Ma pidin isegi paar korda meelde tuletama, et me pole Euroopas ja tema peab ikka vasakul pool teed sõitma. Õnneks jõudsime ikka tervelt tagasi.
Koju jõudes avastasime, et kutid on seal. Õhtul siis rääkisimegi niisama juttu jne. Magama sain mina kella 2-3 vahel ja äratus oli kell 6, et ikka varakult Bolgartisse tagasi saaks. Nice!

Kolmapäev, 6. oktoober 2010

5, Oktoober

Päev oli igav nagu ikka. Midagi asjalikku ei teinud.
Õhtul aga tehti mulle päris lahe üllatus. Nimelt passisin baaris, paar klienti oli ka. Järsku vaatasin aknast välja, kuna mingi auto tuli ja hakkasin kõva häälega naerma. Dick ja Darren vaatasid, et ma lolliks läinud. Lõpuks suutsin neile läbi naeru seletada, et sellest autost astusid välja Rauno ja Kaido, mu sõbrad, kellega Aussi tulin.
Ülejäänud õhtu oli üsna rahulik. Raunol ja Kaidol olid kidrad kaasas, mängisid neid seal, laulsid jne. Dick oli muidugi asshole, keeras raadiot aina kõvemaks ja polnud eriti õnnelik kidrade üle.
Rauno võitis Mug of the weeki, st saab iga päev üks tund juua nii palju tasuta õlle kui tahab. Eks näis, kas hakkab siis kohal ka käima nagu lubas.
Kella kaheteistkümneks olid kõik kliendid Dicki poolt välja visatud ja ma sain magama minna. Und väge ei tulnud, sest olin akna lahti unustanud ja kuradi külm oli!


Teisipäev, 5. oktoober 2010

4. Oktoober

Nii vahepeal siis päris lahe olnud. Igavaid õhtuid ei ole olnud. Päris palju noori on baaris käinud, mis on superlahe, sest nüüd ma julgen juba üsna vabalt kõigiga suhelda ka.
Eile ajasid mu juuksed mind närvi ja otsustasin tuka tagasi lõigata. Kääre ei leidnud, võtsin zileti ja 10 mintsaga oligi tukk valmis. Päris normaalne jäi isegi.
Ilmad on ilusad olnud, olen juba päris pruun. Kohalikest pruunim aga täielikult ebaühtlane päevitus on.
Täna peale lõunasööki läksin jälle Darrenit ja Dapsyt tüütama. Ma ei tea, mis toimus, aga kõik kohad olid mingeid pisikesi lendavaid putukaid täis. Kuna ma olin just päevitusõli peale pannud kleepusid nad kõik mulle külge ka. Daps rääkis, et nad kusevad inimeste peale ja see pidi jubedasti haisema. Õnneks ma ei tundnud midagi, aga putukate vanast nimest "moff" vms sai "pissing dickys". Dicky võrdub juba ammu "pain in the ass".
Putukatele vaatamata oli hullult tore pealelõuna. Klatšisime ning tegime Dicki lolle käitumisharjumusi järgi ja no nalja sai ikka kõvasti. Õhtul baaris Darren tegi veel Dicki järgi ja siis ma pidin baarist välja jooksma, sest lihtsalt ei saanud naeru pidama. Väga imelik ja nõme tunne oli, sest teised ei saanud aru, mida ma naeran ja no ei saanud neile öelda ka.
Dicky ja Debiga olen natuke rohkem suhtlema hakanud. Lihtsalt mõtlesin, et targem on hästi läbi saada. Dicky on küll loll, aga küll ma ta ära kannatan. Deb on tõsine ja kurja olekuga aga iseloomult üsna sõbralik tegelikult.

Laupäev, 2. oktoober 2010

2. Oktoober

Niisiis, üritan kiiruga enne tööpäeva algust väikse ülevaate anda teile.
Eile õhtul baaris käis Dick mulle jälle erakordselt kõvasti ajudele. Ma ei tea, mis tal jälle häda oli. Igatahes kuna mul ainult 1,5 nädalat siin jäänud siis ma ei lasknud sellest end häirida ja nautisin seltskonda.
Darren oli lõpuks ülipurjus ja see oli päris naljakas. Peale tema oli veel kolm, kellest ma siin juttu vist pole teinud. Igatahes kui kõigil lõpuks Dickist kopp ees oli, otsustasime ühe koju edasi minna. Kutid (30+ kõik) võtsid omale paar jooki, mina võtsin oma jope ja muukisin varuväljapääsu ukse lukust lahti, et pärast ikka koju tagasi saaks.
Kuna Darren nii purjus oli, sain mina tema autoga sõita! Wohoo, päris hull oli. Esiteks pole ma ju mingi kuu aega sõitnud, teiseks oli pime ja mulle ei meeldi eriti pimedas võõra autoga sõita ja kolmandaks on siin ju kõik TAGURPIDI! Aga ei, tugev eesti naine saab ikka kõigega hakkama. Jõudsime tervelt kohale ja autot välja ei suretanud, kuigi tunne oli küll nagu autokoolis. Eriti hull oli käikude vahetamine, kui eestis tuli nagu iseenesest siis siin pidi küll mõtlema, kuhu seda nüüd liigutada ja kus need nüüd on. Suunatule asemel kojamehi tööle ei pannudki, wao!
Pidu ise oli üsna rahulik. Või noh alguses teised tantsisid ja mina jonnisin, et paremat muusikat vaja. Ma lihtsalt ei oska rolling stoneside jms asjade järgi kainena tantsida, klubidega harjunud. Pealegi selleks ajaks kui ma juba paremaid laule otsima hakkasin olid 2tk ära läinud ja Darren ning viimane ära vajumas.
Lõpuks jäime Darreniga kahekesi ja istusime ning rääkisime elust. Pidin lubama talle, et ei abiellu enne 25a. Ta rääkis kui väga ta tahaks reisida ja olla sama vaba nagu mina, aga ta ei saa, sest tal naine ja poeg. Rääkisime veel igasugu elutarkusi jms ja kui kell juba 5 oli, otsustasime lõpuks sealt ära tulla.
Hommikul ärkasin kell 9 ja no päris uimane oli olla. Peagi sain Darrenilt sõnumi, et tal on elu üks suurimatest pohmakatest. Ülejäänud päeva olengi pm maha maganud ja nüüd jooksen ruttu pessu, et õigel ajal ikka tööle jõuaks. Täna tõotab igav õhtu tulla, sest Darren on kuskil teises linnas ja üks teine läks Perthi nädalavahetuseks.

PS. SÕber, kas sa mõtlesid sellist "follow" asja nagu ma paremal olevasse menüüsse toppisin? Ma pole kindel, kas see on õige...