Teretulemast Perth!
Deb viskas mind siis Midlandi. Seal istusin maha ja mõtlesin, et mida kuradit ma nüüd tegema hakkan?! Õnneks olin ma juba paar päeva varem hakanud uurima erinevate tubade rentimist, ning tänaseks oli paar kohtumistki kokku lepitud.
Midlandist ostsin omale rongi päevapileti ja suundusin otseloomulikult kesklinna, CBD-sse. Esimese asjana viisin oma seljakoti backpackerisse. Swan Barracki staff oli nii lahke, et isegi raha ei küsinud.
Peale seda suundusin Subwaysse, et omale veggie wrap võtta. Need nii head lihtsalt!
Edasi oli mul paar tundi esimese kohtumiseni aega. Passisin põhimõtteliselt niisama, sest vihma hakkas sadama ja väga liikuda ei saanud.
Tsekkasin meili ja üks oli kirja jätnud, et võin kohe maja vaatama minna. Elukaaslasteks oleksid kaks 21a kutti, kes käivad ülikoolis. Sounds fun! Sõitsin siis rongiga kohale, ise päris närvis ka, sest oli ju esimene kohtumine. Kohale jõudes selgus, et rongijaamast vaja veel 2km edasi kõndida. Kuna vihma kallas siis otsustasin selle nalja ära jätta. Tagasi linna, voilaa. VÄhemalt rongiliiklus on siin tihe ja rongid korralikud.
Edasi suundusin siis järgmisesse kohta, mis kaardi järgi tundus küll kesklinnast kaugel, aga omanikud väitsid, et kõigest 25min rongisõitu. Ma ei tea kaua see rong sinna sõitis, aga aeg venis tohutult, sest rongis olid mingid afkaani moodi tegelased oma 4 lapsega, kes ronisid mööda rongi nagu ahvid. Ausõna! Turnisid, jooksid ringi, roomasid, loopisid oma asju laiali, tallusid varvastel jne. Ega nende vanemadki paremad polnud, lapsi ei keelanud ja rääkisid/karjusid nii kõva häälega, et kõik kuulsid.
Kohale jõudes lubasid omanikud mulle vastu tulla. Selgus, et maja asub rongijaamast 5km kaugusel! Küsisin neilt seda kaugust enne vaatama minemist, aga vastuseks tuli ainult, et CBD-sse on 25min rongisõitu. Tore-tore!
Omanikud ise olid parajad räpakollid. Teadsin, et neil kodus kassid-koerad-kängurupojad jne. Aga seal olid kõik muud loomad ka ja no see hais oli päris kole. Pealegi oli kõik väga segamini ja must. Niiet selle pidin ka oma listist maha tõmbama.
Tagasi Perthi sõites oli tuju üsna null, sest järele oli jäänud tänaseks ainult 1 koht ja backpackerisse väga ei tahtnud. Pealegi olin ma ainult 4-5h maganud.
Suundusingi siis viimase koha poole ja kujutasin ette, mis äpardus nüüd juhtuda võiks. Pidin omanikule helistama, kui kohalikus rongijaamas olen. Ja no arvake kolm korda, mis juhtus! Mu kõneaeg sai otsa! Õnneks oli mul netipulga arvel veel 5doltsi, mille sain telefonile üle kanda. Lootsin, et see oligi ainus jama ja rohkem neid selle kohaga ei tule!
Omanik, John, juhatas mu siis kõrvaltänavasse ja lubas sealt peale korjata. Mõtlesin, et nüüd jälle mingi 5km sõitu! Jälgisin siis möödasõitvaid autosid ja lootsin, et tuleb ikka mõni ilus auto. Ja siis peatub muidugi kõige vanem auto, mida ma tükk aega näinud olen. Isegi mitte vana, lausa uunikum! Aga ei, see auto on ilgelt äge, mulle nii meeldib :D!
Igatahes koht ise tundus üsna OK ja kuna mul oli reisimisest ja kodutu olemisest kopp ees, otsustasin siia jääda. Miinimum aeg on 2 nädalat, selle kannatab ikka ära ju! Rent on 130 kohalikku nädal (u 1300eeku), mis on eesti mõistes palju aga no minu ühe nädala palga + tipi eest saab kuu aega elatud.
John sõidutas mu autoga tagasi linna, et saaksin oma koti hostelist võtta. Peale seda näitas kuhu poole poed/baarid jms jäävad jne. Seejärel pakkisin oma asjad lahti ja läksime ta koertega lähedalasuvasse parki jalutama. Koerad on päris suured, 7 ja 10a. Õnneks pole eriti energilised ja enamus ajast lihtsalt magavad kuskil.
Peale seda läks John tööd tegema ja mina CBDsse jalutama. Naljakas, et kell 7 on linn justkui välja surnud. Enamus kohad on kinni ja rahvast tõsiselt vähe. Jalutasin paar tiiru, sõin rämpstoitu, (millest nüüd süümekad), käisin toidupoes ja tulin tagasi koju.
Nüüd pikutan oma hiiglaslikus voodis ja naudin olemist. Siin pikutada on täpselt sama tunne, mis oli Aneti voodis kui koolist popitasime. Ainult Anett, jäätis ja hiigeltelekas filmidega on puudu.
Blogi küll pikaks veninud, aga kirjutan veel natuke Johnist ka. Tüüp siis umbes 40 aastane, hästi sõbralik ja lahke. Töötab midagi seoses ehitusega ja jalgpalli treenerina. Tagahoov ja auto jalkapalle täis. Lisaks mingid pildid/karikad jms. Päris lahe!
Aitab nüüd kah, kindlasti unustasin midagi, aga eks ma kirjutan siis homme.
PS, nüüd peate jälle pikki postitusi lugema arvatavasti, sest mu rutiinsed päevad on mõneks ajaks läbi!
PS VEEL: Lisan hetkel pilte blogisse ja picasasse. Võite tsekata :)!
6 kommentaari:
mõnuga loen,väga väga hästi kirjutad,soovin sulle kõike kõike head sinu tegemistes,kahju ainult ,et väga kaugel meist oled,aga elame üle,hea on see et blogid pead,siis on sama tunne nagu rääiks silmast silma:d
Uuh, tänks kena kommentaari eest :).
Täna oli tõesti üsna kehv ilm, üldse ei tahtnud nina õue pista.
Mis edasi: võtad natukeseks aja maha või uus töö?
Täitsa kift. Endal ~10 kuu pärast ka plaan ehitusinseneri hariduse ja jalkaarmastusega Aussies läbi lüüa. Poleks paha Johni suguse inimesega kokku sattuda. :D Hüppaks küll lakke vist.
Tauri, plaan on nädal-kaks lihtsalt puhata ja peale seda tööd otsima hakata. Ideaalis siis Perthis, aga võib ka mujal.
Ma küll ei tea, mis sellest "puhkamisest" välja tuleb, sest kõik sõbrad kuskil aussi peal laiali ja arvatavasti on mul juba paari päeva pärast väga igav.
Rain, ehitustöid pidi siin ikka leiduma ja no Johnil 2 tuba mida ta üürib. Asukoht 5km kesklinnast. Kui plaanid kunagi Perthis tuba üürida siis võta minuga ühendust, annan hea meelega ta nr sulle. Lisaks jalkateemale tundub niisamagi hästi muhe tüüp!
Veronika
No kui tagasi tuled, siis kordame :D;D
Btw ägedad pildid ;)
Anett
Postita kommentaar