Oeh, iga päev ikka mõtlen, et ah lõpetan mingi poolelioleva tegevuse ja hakkab blogima. Nii palju siis sellest, lihtsalt ei jõua :)!
Igatahes eelmisel nv oli mingi hull kuumalaine. Temperatuur oli 45-47 kraadi. Ütleme siis nii, et see oli tõesti liiga palju. Õues olla ei saanud, pilt hakkas üsna vähese ajaga ringi käima. Õhtul kell 8 väljas lauataga tsillides kirusid kõik, et ikka higistavad ja kleepuvad toolide külge kinni. Päris kohutav oli, ausalt! Õnneks nüüd on mingi 30-35 ringis, vahepeal tundub täitsa jahe ja lõpuks ometi saab magada ka!
Aga kui õhk päeva jooksul ikka väga väga üle kuumeneb, siis juhtub mis? Igapäevaseks on saanud ka äikesetormid. Õhtuti 8-9 aeg tõuseb äkki tuul ning taevas hakkab välgutama ja paugutama. No mina olen Eestis igasugu torme näinud, aga siin 2 õhtut on ikka päris kõva mürgel olnud. Ühel õhtul oli tuul uudiste väitel 130km/h, mis mu mata järgi on 36,1 m/s. (Aga mu mata on null, niiet sorry, kui puusse panin nüüd :D!).
Igapäevaseks on saanud ka pokkerimäng. Lõpuks ometi õppisin korralikult ära! Mõned korrad olen kuttidele pähe ka teinud, ajee.
Tööl on nüüd olnud palju hommikuseid vahetuseid, mis on jubedamad kui öised. Ma pole eriti hommikuinimene ja päris raske on seal ringi karata ning kõigile kogu aeg naeratada.
Olen vaikselt hakanud uut tööd otsima. On aeg oma viisapäevi koguma hakata. Mulle pakuti õppuri/töötaja kohta tallis, kus mu ülesanneteks oleks olnud hobuste eest hoolitsemine ja noorte treenimine. NING oleksin saanud ise trenne endistelt tipptegijatelt ja võimaluse võistelda. AGA see koht on 4000km kaugusel ja Sydneyle liiga lähedal, et mu viisa alla minna.. Life sucks!
Kalgoorliega on ka äike-päike mul. Vahepeal ei jõua ära oodata, et minema saaks. Järgmine hetk on nutt kurgus, kui mõtlen, et pean varsti minema. NII palju toredaid inimesi, nii muhe seltskond..
Muidu mu halb õnn on vist bäkkerile üle kandunud. Eile hüppas keegi basseini ja murdis kaela ära kergelt. Ma kahjuks ei tea, kes see oli, mis tast sai jne. Mingi uus tüüp, kes samal päeval siia saabunud oli.
Lisaks on meil siin bäkkeris üks kergelt emotsionaalne mees, kes purjus peaga tahab ennast igat moodi lõhkuda. Küll hüppab ostukäruga basseini, põletab kätt, tahab et talle kriketikurikaga vastu kanni virutataks jne. Paar kord on plaaninud katuselt ka alla hüpata, aga alati teised vahele läinud.
Niisiis, tüüp otsis tükk aega tööd omale, eelmine nädal lõpuks alustas. Üleeile õhtul käisid kerged jutud, et ta lasti lahti. Samal õhtul oli ta taas purjus, lasi omale kukeharja lõigata (ise ~50a) ning rääkis, et tema tööle ei viitsi minna.
Bäkkeriinimesed siis muretsesid ja otsustasid ta hommikul ikka tööle kupatada. Ma ei tea, mis sellest plaanist sai. Aga eilsest saati on tüüp kadunud ja keegi ei tea mitte midagi. Inimesed on päris mures, sest kui tal tõesti tööga metsas on võib temast pm kõikke oodata.
Ahjaa, aussi plastikud sain ka kätte. Pilt lubadel on selline, nagu tahaksin kedagi ära tappa. Nii juhtub, kui peale öist vahetust hommikul eksamile lähed ja unustad, et pilti tehakse.
Damn, ma olen jumala kindel, et ma tahtsin millestki veel kirjutada, aga ma ei mäleta. Muidu 12 päeva pärast saan 20. Kõva juubel, võiksin siis veel Kalgoorlies olla..
|
Tööl käisin tsillimas. |
|
Pokkeri võitsin. |
|
Poes käisime. |
|
Enne tormi käisin päikeseloojangut nautimas. |