teisipäev, 2. august 2011

No milline päev!

Taimetoitlasest loomaarmastaja hommik algas linnule otsa sõitmisest, millele järgnes hunnik sulgi tuuleklaasil. Niih, mis kena algus mu järjekordsele põnevale apelsini-sorteerimis-päevale. Ahjaa, muideks olime tööle hiljaks jäämas ka.
 Tööle jõudes avastasin, et kõrvaklapid olid koju jäänud. Aeg esimese pausini venis ko-hu-ta-valt!! Ma lihtsalt tuiasin, võimlesin ja mõtlesin, et mis saab kui lähen ütlen, et mulle aitab ja ma lähen kohe täna minema siit!

 Nii, käes on esimene paus. Vanad kõrvaklapid tuli autost ära tuua ja telefoniga netti, meile lugema minna. Kui eile öeldi, et lubade kättesaamisega võib minna kuni 4 nädalat siis täna sain kirja, et tegelikult postitati mu load eile ja 5-10 päevaga peaksid nad mul kohal olema.
 Muusika ja head uudised panid aja nii kiiresti liikuma, et lausa uskumatu. Tuiamise ning oigamise asemel tantsisin ja laulsin seal lindi taga. Töölt saime lahti juba kell 4! Juhuu!

 Edasi käisin raamatukogus, et oma teise aasta viisa tööpaberid sisse skännida. Nüüd on sellega korras, jääb vaid üle oodata, kuni nad neid pabereid taga igatsema hakkavad ja mulle meili saadavad.
 Peale raamatukogu tulin koju ja avastasin, et TEISIPÄEV ON JU PIZZAPÄEV. Tellimus sisse antud, läksime seekord 16 pizzale järgi. Väike tsill õues (ahjaa, täna on megasoe ka, lõpuks ometi!) ning nüüd on kõht täis ja hea olla. Nüüd jääb üle vaid Sex and the Cityt vaadata ja magama minna. Start enjoying my life again!

 Tänan tähelepanu eest. Siiralt teie parim blogikirjanik ever, Vero.

Kommentaare ei ole: