Suurlinnaloodus.

 Heihei! Juba teisipäev? Ou gaaad, kui kiiresti aeg läheb!

 Eeeenivei. Reede hommikul blogisin aga õhtu ei osutunudki plaanipäraselt igavaks. Sai mägedes väiksel autosõidul käidud. Või noh, mis mäed nüüd, lihtsalt mingid künkad siin suurlinna põhjaosas. Kõrgeimad tipud, kus ma olnud olen jäävad mingi 500m merepinnast kanti.
 Igatahes, loodus seal ikka ülikena! Suured metsad, põllud, kitsad ja käänulised teed.. Päikeseloojang järve ääres.. No mis ma ikka kirjeldan, ülikena! (Ja ma polnud ju üksi, hee.)

 

Taustamusa ajab mind ennastki punastama praegu..

 Laupäeval passisin üsna niisama oma toas. Midagi teha ei viitsinud. Sain uue itaallasest toakaaslase (olen ma maininud, et mul siin 10 kohane tüdrukute tuba?). Igatahes see toakaaslane tundus tsill ja otsustasime õhtul pingviine otsima minna.
 Jalutasime ranna äärde, jõime kohvi ja ma sain semult sõnumi, et ta tuli siia linnaossa ja tahab kokku saada. Eks siis ühines temagi meiega. Natuke veider oli meil kõigil seal nii kolmekesi olla, aga saime hakkama. Lõpuks leidsime pingviinid ka üles! Sellised pisikesed minipingud. Päikeseloojangu ajal tulevad siin kaldalt merre minema mingi kai peale. Pilte teha kahjuks ei õnnestunud, sest välgu kasutamine on tibupingude silmade pärast keelatud.
 Edasi saatsime itaalia tsiki hostelisse ja jalutasime veel paar tundi ringi. Ahjaa, pingviinidele lisaks nägin opossumit ka lõpuks! Neid pidi siin linn täis olema, sellised nuhtlused siin, aga no nii armsad ju!

  G

  O

  O

  G

  L

  E

 Pühapäeval ajasid mu toakaaslased mu Melbourne loomaaeda. Ilm oli super! Loomaaiast muljeid nii palju, et rahvast oli ausalt liiga palju. Lootsin nautida rahulikku pühapäeva loomaaias, aga kogu aeg pidi vaatama, et kellelegi peale ei astuks või midagi sellist.. Tundus, et kõik Melbourne lapsed on sinna kokku aetud järsku.
 Eesti loomaaiaga võrreldes noo välimuselt kõvasti ilusam. Roheline, taimi-puid palju. Üldiselt on loomaaed jagatud kuidagi osadeks ka, a'la aafrika, aasia jne. Igas osas on kohalikule keskkonnale vastav kujundus ja loomad muidugi. Selles mõttes teeb eesti loomaaiale pika puuga ära. KUIGI jaa, eesti oma kõvasti arenema hakanud viimastel aastatel :).
 Siiski, loomi tundus siin vähem olema. Okei, eestis näiteks kaelkirjakuid ja lõvisid naljalt ei näe, aga karusid, kitsi ja kõikke muud on eestis ikka kordades rohkem. No ja hingamis-ja jalutamisruumi ka!

 Tüüpilised aussi elukad, aga parimad pildid, mis ma oma totu telefoniga teha suutsin. Klikates saab suuremana näha muide ;).



  Esmaspäeval ei teinud suurt midagi. Passisingi terve päeva kodus + käisin väikesel jalutuskäigul, et kohvi ja süüa saaks. Võtsin end natuke kokku ka. Panin teise aasta viisa jaoks kopsuröntgeni aja kinni ja plaanisin isegi töö ja elamise asju ajama hakata, aga muud draamad segasid kõik need mõtted taas ära.
 
 Täna, teisipäeva hommikul oligi röntgen. Maksin pildi eest pm 1100.- eeku. Asi üsna mõttetu, peab ainult selleks tegema, et näha, kas on tuberkuloos või mitte. Ma siin aasta olnud juba, natuke hilja poleks mind maalt välja saata, kui ma tõesti seda haigust põeks?
 Peale röntgenit sain veel semuga (tobe sõna) kokku. Jalutasime natuke tema linnaosas, mis on siis minust 60km kaugusel. (Jah, Melbourne on suur, 4 milj. elanikku.. ) Ilm oli megakena, sain vist isegi natuke päikest. Lõpuks ometi hakkab kevad tulema!