Nagu mõned võib-olla mäletavad, tahtsin ma juba ammu-ammu autot osta. Nüüd siis tegime Mardiga sellise diili, et saan tema auto ja maksan kui omale töö olen saanud.
Reede öösel tuli Mart Perthi ja laupäeva õhtul asusime tema farmi poole teele.
Kuna Mart pani reedel pidu ja oli puhta magamata, pidin mina ka rooli ronima. Alguses oli päris õudne pimedas 110ga sõita. Polnud ju nii ammu autoroolis olnud!
Kõige rohkem kartsin kängurusid, rebaseid ja jäneseid. Neid hirmujutte lihtsalt liiga palju kuulnud! Jäneseid kusjuures oli päris palju, üle tee jooksis minu ~400km sõidu jooksul 6tk! Õnneks ei jäänud keegi ette!!
Kui mul oli umbes 100km sõita ütlesin Mardile, kes korra üles tõusis, et ma pole ühtegi känguru näinud veel. Ja siis natukese aja pärast oligi keset teed päris suur tüüp ja vahtis lolli näoga otsa mulle. Ma kartsin, et ma võin ehmatusest kraavi keerata, aga tegelikult hakkasin täiesti rahulikult pidurdama. Jumal tänatud, et tüüp minu reas polnud, ma poleks võib-olla piisavalt ruttu seisma saanud.. Igatahes sain hoo päris maha ja kuna känguru tee pealt minema hüppas, ei juhtunud midagi hullu.
Viimase otsa sõitis Mart. See oli mingi jube kruusatee keset pärapõrgut. Päris hirmus oli, sest no see auto kolises ikka igatpidi. Ma üritasin kuidagi magada ja lootsin, et auto ära ei lagune.
PS. Tänks kaardiga aitamise eest Erx!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar