Kala - meri - kala - meri - kala - meri.

 Ou gaad, nüüd tuleb küll maailmapikk postitus ja mu näpud valutavad mitu päeva.. Ah ei tegelikult pole asi nii hull, teen kokkuvõtvalt, eks :).


 Niisiis, kõigepealt ütlen ära, et eelmisele postitusele järgneval hommikul oli meil kutiga väike kraaklemine. Ma ütlesin, et mul on kopp ees sellest, et ma igavlen päevad läbi ja saan temaga olla ainult mõne tunni ja need tunnid pole just eriti toredad. Tüüp vabandas, ütles, et tal pole õrna aimugi mida ta pool-magades teeb jne. Otsustasime ta viimased öised vahetused veel välja kannatada ja siis peale minu viimaseid baaritööpäevi Esperance'sse minna.

 Viimased päevad tööl olid üsna kurvad. Kõik teised baaribitchid kallistasid jne. Nalja sai ka, lõbus oli. Nautisin viimaseid hetki täiega. See oli siiani mu elu kõige ägedam töö. No tõesti, saad ülihead palka lihtsalt lollitamise ja lõbutsemise eest, milline elu!

 Igatahes, pühapäeva varahommikul pakkisime kutiga kotid ja asusime Esperance poole teele. Sinna on Kalist siis mingi 388km. Kohale jõudes ootas meid ees meeletult tugev tuul ja külm ilm. Pettumus oli päris suur, mõtlesime, et mida kurat me nüüd tegema hakkama. Tuiasime natuke ringi ja lõpuks leidsime tuulevaikse jõe, kus natuke kala püüdsime. Kalu oli ikka megapalju aga kõik alles pisikesed.
 Paari tunni pärast oli päike loojunud ja kaks näljast kalurit läksid bäkkerisse õhtusööki sööma. Dušš ja uni pärast väsitavat kalahaisust päeva olid mõnuuuusad!
 Järgmisel hommikul ärkasime üles vihmakrabina saatel. Pettumus oli veel suurem, kui eelneval päeval. Õnneks läks umbes tunni pärast vihm üle ja saime taas kalale minna. Seekord leidsime ookeaniääres mingi kividest barjääri vms, mille ühel küljel oli täielik tuulevaikus. Taaskord saime palju kalu aga alles hoidsime ainult 5. 4 Mingit valget asjandust ja 1 mingi letherjacket :D.
 Sama päeva õhtul grillisime rannaäärsel piknikuplatsil kala (jah ma olen taimetoitlane tegelikult), sõime friikaid ja jõime oma jooke. Peale seda taaskord bäkkerisse, vabanesime kalahaisust ja ronisime magama.
 Järgmisel päeval läksime Cape le Grande rahvusparki. Tuiasime randades ja tsillisime niisama. Pärastlõunal käisime veel kalal. Tuul oli taaskord meeletu ja pidime jälle jõeäärde väikseid kalu piinama minema. Taaskord lasime kõik kalad vabaks ja kui päike loojuma hakkas, oli aeg kodupoole teele asuda.

 Trip oli mõnus, ilm oli jama, aga mina jäin täiesti rahule. Rannad, merilõvid, delfiinid, kängurud, rebased, jänesed jne. Linn oli ilusam, kui eelmisel korral. Palju rohelisem jne. Vb ma lihtsalt Kalgoorlie kõrbega nii ära harjunud, et see seal tundus nii teistsugune ja ilus.. Oh ei tea, suva.

 Igatahes muidu ma olen jälle haige. Juba paar nädalat on halb köha olnud. Hommikuti-õhtuti ei saa pidama ja päeval on lihtsalt tüütu. Esimese rohuna sõin tablette, ei aidanud. Seejärel sain mingi köhasiirupi, terve pudeli pistsin pintslisse ja ikka ei aidanud. Lõpuks sain uue pudeli siirupit ja seda on nüüd põhjas natuke veel ja köha hakkap lõpuks paremaks minema. Kuradi jura ikka küll.

Soovime edu :D.

Valmistume.

Ja naudime seltskonda.

Naudime vaadet.

Ja lõpuks imetleme õhtusööki.