WHAAAAAAT?!

 Misasja??? Kas tõesti blogisin viimati 20.02? Appi, kuidas rutiinses elus aeg lendab!

 Kui nüüd mõtlema hakata, siis polegi nagu midagi erilist juhtunud vahepeal. Või noh, päevi ma küll enam eristada ei suuda.. Ainus selge erinevus on see, et ilm on ilusaks läinud. Paar päeva päevitasin basseini ääres ka, natuke pruunim jälle..
 Hmmmm, mingi päev sai Robiga niisama ringi sõitmas käidud. Käisime tegime umbes 100km tiiru kuskil pärapõrgus. Enamus ajast olid muda-liiva teed. Austraalia loodus siin küll eriti ilus pole. Punane liiv, põõsad ja poolkuivanud välimusega puud. Lisaks mõned sisalikutaolised teed ületavad elukad. Kui hästi läheb, näeb känguru ka, meil nii hästi seekord ei läinud, kahjuks. Emusid ja madusid ka ei näinud.



















 Kui nüüd madudest rääkida siis jutustan teile sellise loo. Mu üks toakaaslane on täielik prantsuse idioot. Juba esmamulje oli üsna halb. Tüüp on 21-22 aastane ja esimesel päeval rääkis, kuidas ta 4-5 aastat oma elust arvutimängudele kulutanud on. Ütles, et nüüdseks on lõpetanud ja elab normaalset elu. Okei, üritasin temasse hästi suhtuda, kes meist poleks imelikke tempe teinud?
 Edasi hakkas ta mulle oma imeliku aktsengi ja saamatusega närvidele käima. Tüübil on kogu aeg mingid probleemid dokumentide, tööde jmsga. Päris tihti halab, et jälle "I'm so fucked". Üritan siis tore olla, aidata ja avastan, et kõik, mis ta tegema peab, on üks telefonikõne/e-mail, sest jällegi on ta mingi vale asja kuskil teinud.
 Eelmine nädal ostis tüüp omale eesti rahas umbes 22000.- eest arvuti. Arvake nüüd, milleks? MÄNGUDE jaoks loomulikult. Istub nüüd hommikust poole ööni arvutis, mängib ja vahib mingeid jaapani multikaid. Kas selleks tullakse siis Austraaliasse?
 Okei, pikk jutt, s*tt jutt. Jäämäe tipp oli nädalavahetusel. Üks teine tüüp tõi tööjuures mingisuguse mao bäkkerisse. Mu tark toakaaslane arvas, et ta on maotaltsutaja ja tahtis selle maoga mingeid trikke teha. Loomulikult sai hammustada, käsi läks totaalselt paiste ja veetis järgneva öö haiglas. Oi kui rõõmsad kõik siin toas olid, sai natuke tainapeast rahu! Igatahes kui ma järgmine päev nokkisin ta kallal, et mis tal kül arus oli, ütles ta, et kui prantsuse madudel sabast kinni võtta siis nad ei hammusta. Loomulikult nad ei hammusta seal prantslasi, ühesugused konnasööjad.

 No mis siis veel? Üldiselt hakkab vaikselt seiklusjanu pitsitama. Rob aitas ka kaasa sellele eile. Lampi sadas tuppa sisse ja ütles, et davai, paki oma asjad, lähme queenslandi nüüd. Ma olin lõpuks juba 95% valmis minema, aga otsustasin siiski mitte riskida, sest Robil oli lihtsalt mingi halb päev. Mõte sellest, et ta poole tee peal oma meelt muudab, ei olnud just eriti ahvatlev.
 Nüüd on küll kerge soov millegi uue järele. Samas on mul siin kõik nagu olemas.. Hea töö, mõnus seltskond, kerge kodutunne.. Varsti-varsti ehk..

 Okei, nüüd tuli natuke veider blogi minuarust. Prantslane ajab mind nii närvi lihtsalt!!! Siin on nii palju imelikke inimesi, aga mitte keegi ei aja mind närvi. Tema otseselt midagi ei tee ju, aga ma lihtsalt ei kannata teda..