Natuke tööst ja elust :)!

 Taaskord nädal läinud nagu niuhhhti! Hullumeelne, kuidas aeg nii kiiresti minna saab?!

 Neljapäev-reede-laupäev möödus jälle rutiinselt. Hommikune ja päevane aeg möödus vedeledes ja õhtul tööl. Tööga on nii, et alguses ei viitsi üldse minna. Mõtlen, et ah vahet pole, täna ei lähe ja suva kui lahti lasevad, nii kui nii on poole kohaga, kaotada pole väga midagi. Lõpuks sunnib kohusetunne end siiski tööle vedama. Esimene tund venib, siis on mul pooletunnine paus. Pausi ajal on jälle tunne, et läheks bäkkerisse magama, põrgu see töö. Taaskord sunnib kohusetunne tööle minema ja siis järsku on kell juba 1-2 öösel ja aeg vaikselt koristustöödega alustada. Töölt ära tulles on alati tuju hea ja enesetunne super.

  Töölt tulles tavaliselt kõik magavad, kuid laupäeval oli päris palju inimesi üleval. Üks inglise tüüp ootas ühte iraani tüüpi, sest too oli temaga baaris tüli norinud. Nüüd tahtis inglane iraani tüübile kallale minna. Samas ootas üks austraalia tüüp ühte iirlast, sest iirlane oli tema tuppa tulnud ja saksa neiult viinapudeli ära varastanud.
 Nii me siis istusime õues ja ootasime iraani ja iiri tüüpe. Kui nemad siis lõpuks tulid läks kergeks kähmluseks. Inglise tüüp hakkas iraanikat tõukama, austraallane surus iirlase vastu lauda ja nõudis uut viinapudelit. Lõpuks kutsuti politsei tüüpe maha rahustama. Minuarust oli politsei küll ebavajalik, sest teised bäkkeritüübid läksid nii kui nii vahele.
 Ma ei tea, mis edasi sai, sest ma läksin magama kuna Rauno ja Kaido otsustasid külla tulla ja kuigi ma ütlesin neile peale politsei ilmumist, et parem minge minema, sest kui bäkkerimuti tuleb, olete teie ja mina ka jamas, jäid nemad siiski siia. Paari tunni pärast olid Kaido ja Rauno mul ukse taga ja tahtsid, et ma neile kaine rool oleksin. Saatsin nad kuu peale ja läksin tagasi magama. Oh kui magus uni, mmmmm.

 Pühapäev pidi olema lazy day, aga sain hoopis ühe eestlasega kokku. Rääkisime niisama juttu, tuiasime linnavahel ringi ja passisime tema juures. Tema juures olles tuli mul väga hull "oma kodu" igatsus peale. Bäkkeris on tore elada, kohtab uusi inimesi, alati toimub MIDAGIGI jne.. Aga rahulikult omaette teleka ees tsillida vms siin ei saa.. Aga savi, kui kunagi vanem olen siis saan seda nkn kogu aeg teha, vaevalt ma 20 aasta pärast mööda bäkkbäkkereid reisin, eksole :)!

 Esmaspäeval magasin terve päeva. Sain vist pühapäeva õhtul natuke külma, igatahes väga väga halb oli olla. Kella 5 aeg ajasin ennast lõpuks voodist välja, käisin ostsin apteegist peavalu rohtu ja kell 7 olin tööl. Tabletid ja hunnik energiajooki suutsid mu enesetunde lõpuks mõnusaks muuta ja terve õhtu tööl oli väga väga väga väga tsill! Nautisin igat minutit sellest!

 Täna, teisipäeval käisin ühes kohalikus tallis ülemusega rääkimas. Võib-olla õnnestub sinna mingi veerand-kohaga tööle saada. See on võidusõidu hobuste tall, kus ma peaks siis lihtsalt hobuseid puhastama, saduldama, trenni-ujuma viima jne. Võidusõidu päevadel peaksin ka abis käima vms. Ainus probleem on see, et hommikune vahetus hakkab 4.30 ja mu baaritöö lõppeb 2.30. Igatahes tüüp pidi mulle teada andma, kui midagi välja mõtleb. Eks näis!


Arghhhhhhh, vastlakukleid tahaks!!! Aussis pole vastla- ega ka naistepäevast halli haisugi!