Täitsa tavaline laisk päev.

 Niisiis, ennast kiitmast ma ei väsi, seega alustame oma täitsa tavalist päeva eilsest õhtust!!!

 Lõpuks ometi ajasin spordipüksid ja tossud jalga ning läksin 10km jalutuskäigule. Esimesel poolel oli suur soov jalutamise asemel joosta, aga no kuna pole seda 4 kuud teinud, hoidsin end tagasi. 5-6km ajal oli kopp täiega ees aga pidasin ilusti lõpuni vastu. Kokku tuli siis 10,3km ning mingi tund ja kolmveerand.
 Tagasi bäkkeris olles oli enesetunne vaatamata kangele tagumikule super. Istusin natuke seltskonnaga õues, jõin apelsinimahla ja sõin oma rockmelonit (tõlget kahjuks ei tea, sorry). Enne magama minekut vedelesin veel unetuna tunnike voodis ning mängisin telefoniga.

 Hommikul kell 7 oli mu niiöelda kutt töölt tagasi (tal nüüd öised vahetused) ja ajas oma magama minemisega üles mu. Niisiis läkski tema magama ja mina ärkasin üles. Sõin oma müslit, tuiasin natuke ringi ja lõpuks otsustasin igavusest tagasi magama minna.
 Edasine päev mööduski üsna uniselt. Vedelesin voodis, tuiasin ringi, sõin aurutatud porgandeid praemunaga, vedelesin veel voodis jne. Lõuna aeg sai korra kutiga tattoo-keskuses käidud. Ta tahtis oma aega muuta, aga ei saanudki vist. Anyway, tattood on siin aussis üldse hästi tavalised. Üldse ei imesta, kui kellelgi on mõni, pigem on üllatuseks, kui ei ole.
 Kella 4 paiku oli kutil aeg end tööks valmis panema hakata. Mina sõin oma riisi, mida mul ikka räigelt alles on paaripäevatagusest kokkamisest. Peale seda läks tüüp tööle, mina pesema. Nagu ikka, kassid läinud hiirtel pidu, istun mina nüüd arvutiga teleka ees ja joon siidrit.
 Plaan oli küll õhtul jooksma minna, aga tagumik ja alaselg on ikka veel valusad, lasen natuke puhata lihastel. Ega 10km naljaasi pole ju.. Oeh, kui piinlik, mis minust saanud on? Eestis käisin vahelduva eduga ikka 6-7km ringe jooksmas ja ei mingit lihasvalu. Rekordiks jäi see suvi 14km ring ja nüüd ei suuda 10km jalutada ilma valutava perseta.. Kui te veel näeks, kui paksuks ma läinud olen :D...