kolmapäev, 8. veebruar 2012

Punane koer.

 Peale eilset 15 tunnist tööpäeva on täna, vabal päeval, päris hea lõpuks üks blogipostitus teha.

 Nädalavahetus oli päris mõnusalt teistsugune. Laupäeval läksime peale tööd sellisele rannapeole, millesarnaseid olen varem ainult filmides näinud. Grupp noori, dj keerutab plaati, diskotuled, paljajalu liival tantsimine, ookeanis jalgu jahutamas käimine jms. Öösiti on siin sooja 25-30 kraadi ringis niiet eesti rannapidudele omast rahulikku lõkkeääres istumisest polnud juttugi.

 Nüüdseks olen paar korda käinud ka naaberlinnas, Karrathas. Dampieri ala olla linna ehitamiseks liiga väike niiet Karratha ehitati 20km kaugusele suuremale alale. Kui Dampieris on elanikke paartuhat siis Karrathas on kuskil 20 tuhat. Lisaks asub seal Pilbara (aussi omamoodi maakond, mis siin loomulikult kõvasti suurem, kui eesti maakonnad) suurim ostukeskus. Suuruselt siiski ehk nagu kristiine keskuse üks korrus, kui mitte väiksem. Tsivilisatsiooni puudumise võlud..

 Vahepeal sain veel elu kõige hullema päikesepõletuse ja seda kõigest paaritunnist ookeanis vedelemist. Päevitamiseks on siin liiga palav ja ookeanivesi on nagu soe vann, kus päris okei teiste tüdrukutega vedeleda on. Igatahes nägu kärssas päris ära ja esimesel päeval olin nagu „cherry tomato“ ehk siis kirsstomat. Järgmisel päeval hakkas nahk TÖÖL kooruma ja tomatist sai kirju lehm. Hästi mõnus on baaris töötada, kui nahk koorub ja nägu laiguline.. Õppetund saadud: kasuta päikesekreemi tüdruk!

 Töö on sama nagu ikka. Mõni päev on baar puupüsti rahvast täis, mõnikord on nii igav, et kuku pikali. Peamised „kliendid“ on ikka kaevandustöölised, kes peale pikka tööpäeva baari tsillima tulevad. Kainena on mõned päris toredad aga kui nad lõpuks purju jäävad muutuvad enamus neist päris tüütuks. Mul on nii kopp ees kõikidest kuttide flirtimistehnikatest, pole ime, et aussis nii palju lesbilisi tüdrukuid on. Aga noh, tüüpilise külma ja rahuliku eestlasena säilitan ma siin külma närvi ja jootrahatops täitub nagu võluväel :). Lesbiks ei hakka ja aasia-aasia siit ma tulen (loodetavasti, aga sellest hiljem).

 Vabadel päevadel on siin tegelikult päris igav! Enamus aega kulub filmide vaatamisele ja magamisele. Õues olla ei suuda, liiga palav. Sellist ühistoa moodi tsillimispaika meil siin ka pole ning pubis vabal ajal kogu aeg juua ma küll ei viitsi. Natuke masendav on nii palju aussiaega toas tühja passimisele raisata tegelikult. Ainus võimalus on rand, aga no palju sa seal ikka olla jaksad sellise ilmaga?! 

 Ainus idee, mis mul hetkel on, oleks leida mingi enam-vähemgi normaalne kutt, kellega niisama midagi huvitavat teha vabadel päevadel. No ja kui muidu tahetakse, et kutil ikka auto oleks, siis siin Dampieris võiks kutil ikka paat olla. Saaks siin ümbruskonna saari avastada, snorgeldada jne :). Aga noh, nagu ma juba enne mainisin, on siin enamus nii tüütud.. 

 Täna muidu vaatasin lõpuks ära kohaliku hitfilmi „Red dog“ ehk siis „Punane koer“. Film põhineb tõestisündinud lool aussi legendaarsest koerast, kes siin Pilbara alal rändas ja just Dampieris pikemalt peatus ja lõpuks ka suri. Eelarvamus filmist oli päris halb, sest teiste tüdrukute sõnul pidi täiesti mõttetu film olema, aga no britid ja nende filmimaitse eksole.. Mulle igatahes film päris meeldis. Natuke veider on see, et eesti lehtedel nimetatakse seda lastefilmiks, kuidas küll??

 Film on muideks tehtud siinsetel aladel, peamiselt Dampieris. Igasugused ehitised ja majad on küll täiesti erinevad aga see vaid sellepärast, et filmi sündmustik toimub 70ndatel. Samas looduse osas tundsin päris mitu kohta ära ja filmirand on meiegi tavaline pidutsemis ja ujumispaik! Kel iganes huvi on siis ma usun, et seda filmi pole eestis ka raske saada. Soovitada julgen küll :)! Muidu aussi huvilistele soovitan vaadata ka näiteks selliseid austraalia filme nagu „Australia“, „Samson and Delilah“ ja „Beneath Clouds“. 

 Ahjaa, muideks olen kuulnud aussidelt, et nad on mingeid eesti filme telekast näinud. Kahjuks ei ole osanud keegi mulle konkreetseid nimesid öelda.. Lisaks on enamus Dampieris eestist kuulnud, seda küll tänu kõigile eesti ränduritele. Mõnikord osatakse mulle isegi linnu ja lipuvärve nimetada, eestikeelsetest roppustest rääkimata..

 Okei-okei, mäletate ma mainisin aasiat korra? Jah, mul on väike unistusteplaan aussi ja eesti vahepeal umbes kuu aega seal rännata. Sellepärast kutsungi oma jootraha „thailand money“. Eks näis, mis sellest unistusest saab, liiga vara, et unistused plaanideks teha veel.

 Ongi aeg selleks korraks lõpetada! Seotud jutust pole halli haisugi, aga olgem ausad, kes seda romaani lugeda jõuaks, kui ma kuu aja südmusi õiges järjekorras igat otsapidi siduma hakkaks..See selleks, mu air-con on toa temperatuuri 24 kraadini alandanud ja ma pean ruttu lina sisse mässima end, päris külm on. Näpud ja varbad on külmad nagu koeranina igatahes. (Jah, ma tean, et teil seal kõva pakane on, aga mul on ka külm!!)

Tänan tähelepanu eest!
Ronnie.

Kirjutage-joonistage ka ikka mulle! Plz-plz-plz! Ma tahan ka teie uudiseid ja klatši ju! Facebook on muidu kõige parem viis selleks, eks-eks! See mul telefoniga tasuta, ei pea tund aega netipulgaga toas ringi kalastama, et see üks pisike signaalikiir kätte saada.

3 kommentaari:

Murkarain ütles ...

Ronnie?

Anonüümne ütles ...

Veronika! Või siis Ronnie!
Õnn ei ole ime mingi,
ei ta kanna kuldseid kingi.
Teda otsida ei tasu,
Imemaal - ta seal ei asu.
Õnn on soe ja ilus kodu,
mis on just su enda nägu.
Õnn on töö ja õnn on sõbrad,
kes sind täna õnnitlevad!!!

Imetoredat 21!
Ole tubli ja naudi Aussi!

Ma hoian sul silma peale läbi blogi, väga kihvt on lugeda su seiklutest.
Liis

Murkarain ütles ...

Oh muidugi. Ronnie, jajaa!

Aga PALJU õnne sünnipäevaks ja edu seiklustes, meiegi poolt!