29. August

Hommikul ärgates avastasime, et oleme majas täiesti omapäi. Avastasime, et meie papagoi on päris ropp, me täpselt aru ei saanud, aga tundus, et "asshole ja bastard" tulid sealt küll. Eriti pull oli see, kuidas ta naermist immiteeris. Vahtisime natuke seda papagoid, siis ajasime oma muud asjad ära ja läksime poodi ja pangaautomaati otsima. Täiesti lõpp, kui ilus hommik/ennelõuna siin oli. Täiesti eesti maikuu ilm, inimesed istusid oma verandadel ja sõid, üks mängis isegi kidra. See koht, kus oleme on selline eramajade rajoon ka. Ülimõnus, nagu kuskil filmis.
Tagasi tulles hakkasid kutid oma asju pakkima ja ma üritasin telfi kohalikku nr ära aktiveerida, lõpuks sain vist tehtud ka, nüüd vaja veel paar tundi oodata, et täiesti valmis saaks.
10min tagasi tuli Mart kuttidele järgi. Päris hull tunne tekkis, nüüd jäingi üksi siia. Päris karm oli vaadata, kuidas kutid kallistama tulid, autosse istusid ja minema sõitsid. Kes teab, millal neid jälle näen ju..
Niisiis, praegu istungi üksi majas. Jalutama ei julge ka minna, tahaks siin olla kui Nik tagasi tuleb. Tal täna sünnipäev ka, natuke imelik öösel uksetaha ilmuda talle. Ta võiks varsti tulla, saaks mingid plaanid ära räägitud jms. Praegu hull teadmatus ja appi, pean üksi hakkama saama. Jumal tänatud, et siin internet on. Nüüd saangi piltidega tegelema hakata :). Peaks mingi progre endale otsima enne. Ehk õnnestub tänase päeva jooksul pildid üles laadida kuhugile ja seda blogi piltidega kaunistada.
See ya!

Niisiis tegelesin natuke piltidega. Laadisin nad üles ka, http://www.picasaweb.google.com/antik91/austraalia# ja peale selle toppisin blogidesse ka mõned sobivaimad.
Peale selle käisin poes, tõin Nikile tordi ja kaardi, Nik viis mu nendesse baaridesse, kus pidi vb tööd saama. Sealt öeldi, et vaja alles novembris, kuid üks kutt küsis telefoni nr ja väitis, et otsib ise töö mulle :D. Suht selline playka paistis. No igatahes tulime koju ära.
Õhtupoole käisin veel rattaga sõitmas. Nikil on siin 2 "normaalset" ratast. Kõige normaalsema andis mulle, sellel pidurid päris hullud ja esikumm ikka üsna tühi, aga no sõita sai. Läksin siis suvalt sinna kuhu jumal juhatas. Jõudsin samasse kohta jõe ääres, kus eile käisime. Istusin seal ja nautisin natuke vaadet. Seejärel otsustasin kodupoole sõita aga mingit uut teed pidi. Loomulikult eksisin ära ja kuna siin juba 5-6 aeg läheb hästi kiiresti pimedaks siis oli päris õudne. Õnneks Nik oli öelnud, et jõgi ühel pool, ookean risti teisel pool. Sõitsin siis jõest võimalikult kaugele ja lõpuks leidsin raudtee, see tõi kindlustunde tagasi ja jõudsin ikka koju.
Kodus üritasin oma kohalikule telefoninumbrile kõneaega laadida aga need siinsed süsteemid ikka hullud. Proovisin telefoni kaudu ja netis, aga iga kord mingi jama. Nüüd jääb üle vaid homset oodata, siis saab helistada sinna kõnekeskusesse, küll nad asja korda ajavad :D.
Homme siis plaanin veel linna minna, otsin linnapealt tööd ja kui ei saa, siis lähen räägin uuesti Aussi Jobsis Anissaga, tema jutu järgi peaks raudselt sinna country bari saama. Peaks vist omale mõne CV ka printima, aga ei viitsi sellega praegu tegelema hakata, ehk saab ilma :D. Osades kohtads pidi nii ka olema, et kui nad tahavad, siis tuleb emailiga saata. See vist siiani ainus normal süsteem siin aussis.

Ok, ma nüüd muljetan ka natuke, lugege siis ainult need, keda huvitab :D.
Hästi paljud küsivad mult kuidas läheb, no ülihästi ikka! Siiani pole põhimõtteliselt mitte ühtegi jama olnud. Kõik on kuidagi iseenesest ja liigagi hästi sujunud. Ma loodan, et nii läheb edasi ka. Kuigi no raskemaks läheb kindlasti, kutid läksid minema ju. Pean nüüd üksi kõik asjad ära tegema.
Eks ma veits kurb ole ka, vahepeal oli nendega päris tore ju :D! Nüüd ei saa enam reaalelus eesti keelt ka kasutada, ainult netis.
Ilm on siin päris ilus. Päeval päikese käes on nii mõnus, et võta või päikest. Õhtul kella 5-6 aeg läheb hästi järsku pimedaks ja siis kiirelt külmaks ka. Öösel on mingi alla 10 kraadi ja no õues ei kannata olla eriti. Aga kui arvestada, et praegu pm talve lõpp, eestis veebruaris on ikka 1000000x hullem.
Kurat ma ei saagi rohkem muljetada, Annabel ja Kristina lobisevad siin kaamera/mikrofoniga ja mul mõtted sassis :D. Teinekord ehk!