26. August

Appi, vahepeal olime pikalt ilma wifita ja nüüd nii paljust kirjutada, aga kell hetkel 5:26 ja mu pea lihtsalt niiii tühi. Aga ma siiski proovin, andke mulle see edasine segane tekst andeks, eks :).
Niisiis, jätkame sealt, kus pooleli jäi. Norra-Inglismaa lennukis oli üks ülikena kutt, niiet silmailu mulle jagus. Aga lend läks siiski päris kiiresti, enamus 1.45 tunnist magasime.
Stanstedi jõudes otsustasime linnapeale minna. Tükk aega jamasime seal nende busside/rongide otsimisega aga lõpuks otsustasime lähimasse linna, Bishop'si minna. Seal siis esimese asjana arvake kuhu? Sööma muidugi, eriti kui viimati sõime pm Eestis. Aga kuhu? Haha, Mc Donald's ofcourse! Tegelikult tahtsime mujale minna, aga kaks tüdrukut tegid meile selgeks, et kõik kohad on ammu kinni juba. Igatahes sealne Mäkk oli omaette ooper muidugi. Võiks ju arvata, et Inglismaal nende tase üsna kõrge, aga ooei. Toitu pidi üsna kaua ootama ja no Kaido wrap oli miniatruurne ja Rauno burks oli pm sai-piff-sai, salatitest/kastmetest võis ainult unistada. Peale selle sattusime sinna täpselt siis kui mingid downid seal oma saatjatega olid. No jah, ma olen tegelikult üsna salliv, aga ausalt, väga ebamugav oli.
Kõhud täis, läksime õhtusesse linna jalutama. Esimese asjana avastasime, et need türdrukud, kes väitsid, et kõik kohad kinni on, ajasid jama meile. Me leidsime päris palju huvitavaid kohti, kuhu oleks võinud sööma minna. Aga no see selleks, enam polnud midagi teha, niiet tuiasime linnas edasi. Päris armas linn oli tegelikult, selline pisike ja rahulik (~35 000in).
Õhtul kell 22.00 olime tagasi lennujaamas. Check Inis sai jälle end paljaks koorida ja läbi katsuda lasta. 23.55 läks lennuk Malaisia poole. Seekord oli õnneks suur lennuk ja üsna mugavate istmetega! Kuna eelnevad ööd olid päris magamata siis läks isegi see lend kiiresti ja suurem osa ajast magasime. Vahepeal küll aeti üles, mingite õhuaukude ajal oli vaja jälle turvavöö peale panna ja kaks korda saime süüa ka. Või noh, Kaido magas esimese korra maha, järgmisel sai kaks sööki korraga. Minu vegeterian toidud olid kindlasti paremad kui Rauno ja Kaido omad :D. Nad hädaldasid ikka päris palju.
Kuala Lumpuris lennukist välja tulles esimesena ehmatas see palav ja meganiiske õhk! Kell oli mingi 7 õhtul aga tõesti jubedalt palav! Ma ei tea, kas see õhk mõjus meile või mis, aga järsku olime kõik nagu peata kanad. Passikontrollis vaatasime, et kõigil passide vahel mingi valge lipik ja meie ainsad lollid, kellel seda pole. Selgus, et pidime mingi ankeedi täitma vms, õnneks sai seda ka kohapeal teha, aga aega kaotasime küll selle tuiamisega seal. Asjad aetud, viskasime kotid kotihoidu ja otsustasime linna minna. Läksime ostsime bussipiletid, istusime bussi ja hakkasime mõtlema, et huvitav, millal see buss üldse liikuma hakkab ja kaugel see linn õige on? Õnneks buss hakkas üsna kohe liikuma, aga linna oli 70km!!!! No see läks õnnesti kiiresti, aga ega see veel kõik pole. Siis selgus, et meie pistik, mida siin kasutada saab, jäi kotti ja kõik meie akud olid tühjad! Järgmisena hakkas üks geenius mõtlema, et huvitav, millal meil see Perthi lend ikka välja läks. Mäletasime, et miski 10-11 aeg hommikul vist nagu oli. Korra tekkis väike närv, aga no pole hullu!
Linn ise tundus mulle lennukist ja bussist vaadates väga ilus, aga pidin siiski pettuma. Kõige rohkem häirisid mind hiiglaslikud prussakad. Rauno ja Kaido võitlesid rottidega. No igatahes hulkusime seal linnas mingi 4h ringi. Mõndadel üksikutel tänavatel käis päris hull möll. Sattusime kuskile turule, klubitänavasse ja China Towni kanti. Samas vahepeal tundus, et oleme kuskil pärapõrgus ja ausalt mitte ühtegi inimest ei näinud tükk aega. See linn igatahes jalakäijaid ja sportlasi küll ei toeta! No need kõnniteed olid niii pisikesed ja vahepeal vaadati meid kui tsirkuse ahve, kui kuskil suurte teede ääres jälle ronisime.
Tegelikult ma ei kahetse küll, et seal käisime. Mulle meenutas see väga Egiptust ja natuke Türgit, aga samas ikka uus ja huvitav. Pealegi olid seal hullult lahedad Tarzani puud :D. Kaido nägi oma Petronase kaksiktornid ja mingi kõrguselt neljanda teletorni ka ära. Aa, Raunole meeldisid ka need tornid, aga just kurdab mulle, et räpane ja mõttetu oli. Oeh, suur linn ka ju, anname ehk andeks :).
Hetkel siis seadsime end lennujaama mugavalt sisse. Mina muudkui kirjutan, Rauno teeb ma ei tea mida, kõrvaklapid peas ja organiseerib arvutis midagi. Nüüd hakkas laulma ka veel, oh aita jumal :D! Kaido mängib mu telefoniga ja teeb pilti meist, et siis blogi natuke kirjumaks muuta :).
Aga jah, kusjuures, ega need pildid tulemata jää. Tahaks lihtsalt normaalset wifit ja tsillimiskohta.
Ma kirjutaks hea meelega veel täpsemalt ja veel rohkem, aga ma ei hakka teid väsitama. Homme siis Perthi ja vaatab, mis seal hakkab saama. Praegu kogu aeg mingid kindlad kella-ajad jms paigas, aga seal ei ole ju mitte midagi! Appi!