Sünna, töö @ lazy Sunday :).

 Teisipäeval oli lõpuks mu kaunis südasuvine 20. sünna. Ütleme siis nii, et midagi erilist nagu ei olnud. Päeval toimetasin niisama ringi, ajasin asju ja mängisin mõnele bäkkeritüübile taksojuhti. Õhtul sai veini ja siidrit joodud, kooki-torti söödud ning muidugi niisama lollitatud. HAPPPYYYY BIRTHDAYYYY VEROOONICAAA!!!!!!

 Kolmapäev oli üks lazy day. Midagi erilist mäletamist-mööda ära ei teinudki, puhkasin niisama!
 Neljapäeva päeval puhkasin, õhtul oli vaja tööle minna. Tööl oli üsna rahulik õhtu, mõnus tsill.
 Reede oli peaaegu samasugune nagu neljapäev. Ainus erinevus seisnes selles, et Rob tuli lõpuks tagasi.
Saime temaga korra mu töö puhkepausi ajal kokku kah.
 Laupäev oli jällegi samasugune nagu eelmised päevad. Õhtul tööl oli jumala rahulik ja vaikne ning siis äkki sadas suur kamp inimesi sisse ja läks megakiireks. Samas midagi keerulist polnud ja aeg läks ülimalt kiirelt. Tippi sain ka päris mõnusasti :)!
 Pühapäev mu kallis lazy dayy. Voodist ronisin välja kella 3-4 aeg, 6 aeg olin tagasi voodis, nüüd käisin korra poes ja kell 8 taas voodis :). Nii mõnus on ühel päeval nädalas lihtsalt vedeleda, eriti kui 3 eelnevat ööd on tööl pidutsedes möödunud.

 Ilm on üsna jama. Kuigi siin hakkab pm suvi lõppema, siis sooja peaks olema 30-40 kraadi ja päike paistma. Aga mis siin on? Pilves, vihm jne. Kalgoorlie on ju kõrb!! Aga nüüd hakkab kõik juba roheliseks muutuma.. Suvi on läbi?!?!?! Deeeeem, ma olen täiesti valge ju! Kallis ilmataat, kuhu mu suvi jäi?

Teretulemast rohelisse kõrbe!

Sõber mul :).

Money, Money, Money

 Neljap. käisin ära kaevanduse tööbüroos ja kõik, mis teada sain, piirdus sellega, et Kalgoorlies on veel mingisugune eesti kutt Hendrik.

 Reedel õhtul oli mul siis esimene tööpäev Exchange baaris, mis on siis üks kahest populaarseimast siin. Alustasin oma tööpäeva tunnike enne seda, kui tõsiselt kiireks läks. Kokku oli tüdrukuid baarileti taga 5tk ja kõigil oli kogu aeg tegemist. Õnneks mul on mingi baarikogemus olemas ja kohalikud joogisordid enam-vähem teada.
 (Igatahes, ma ei suuda nüüd normaalset juttu välja vormida, sest mu toakaaslane Janno ei suuda vait olla.) Põhimõtteliselt on päris tore töö. Kiiretel tundidel möödub aeg lennates, rahulikel saab jällegi klientidega ja teiste baaridaamidega lobiseda. Neljapäevast-laupäevani esinevad veel live-bändid. Põhimõtteliselt nagu makstaks peo eest peale :)!
Ahjaa, töötan koos skimpidega. Need siis sellised baaridaamid, kes 3-4 korda õhtu jooksul 15min korraga pesuväel ringi möllavad. Palka saavad natuke rohkem kui mina, aga tippi õhtu jooksul 2000-3000 krooni ümber - per nägu. (Sorry, aga minu jaoks on eesti valuuta veel kroon, ei ole selle euroga väga kokku puutunud.)

 Kui ma nüüd juba rahast ja tööst rääkima hakkasin, siis seletan huvitatutele natuke pikemalt, miks Austraalia lisaks kliimale ja inimestele nii ahvatlevalt hea on. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks mina vähemalt Eestisse väga tagasi ei kipu.
 Baaridaami/ettekandja jms palk on umbkaudu 225-250eeki tund. Nädalas üldiselt 35-40h, mis teeb siis ~8 900eeku nädal, ~35 000.- kuu. Üüri peale läheb bäkkeris 6720.- kuu (4 inimest toas!!). Terve maja üürimine on kuskil 12 000.- kuu. Toa üürimine majas umbes sama mis bäkkeri jagatud toa.
 Toit on kriipsuvõrra kallim, kui eestis. Banaanikilo umbes 50.-, liiter piima 25.- jne. Riided üldiselt odavamad (hiina kohe kõrval ju). Kosmeetika natuke kallim. Autode kohta nüüd väga öelda ei oska, ma sain oma audi umbes 8500.- eegu eest. Millise auto selle raha eest Eestist saab? Ahjaa, bena on mingi 15-16eeki liiter.
 Niisiis, palgad on head, raha kõrvale panna pole üldsegi mitte keeruline, aga kuidas on töö saamisega? Selle nädala kolmapäeval sain teada, et Monty's enam mul töötunde pole. Juba samal päeval sain kõne tööpakkumisega country pubi + proovipäeva mu uude töökohta. PS, sama oli ju eelmise töö lõppemisega Northamis, samal päeval mitu erinevat tööpakkumist.
 Siiski, tunnistan et olen juba nädal-kaks töökuulutustel silma peal hoidnud ja umbes kümnesse kohta CV saatnud. Aga teenindussektorisse koha saamine on tõesti liiga lihtne. Farmidega on natuke teine lugu, kuna kõik bäkkerid, kes tahavad teiseks aastaks veel jääda, peavad farmipäevi koguma. KUIGI, kui tõsine soov farmi saada, peab lihtsalt õigel ajal õiges piirkonnas olema, vähemalt nii olen kuulnud :).
 Niisiis, ei ole midagi imestusväärset selles, et noored Eestist minema lähevad. Tööd jagub, palk on hea ja raha säästa lihtne. No ja loomulikult need ülisõbralikud inimesed ja päike (mis Kalgoorlie kahjuks ära unustanud on!!).

Tahaks asjalik olla!

Nii, jälle pole suutnud blogida, aiaiaii.

 Igatahes Monty's töötamisest on täiega kopp ees. Ütlesin neile, et lähen minema varsti ja nüüd nad võtsid uued töötajad ja kasutavad minu tunde nende treenimiseks. Thanks for that!

 Esmaspäeval käisin kõik põhilised tööagentuurid läbi, täitsin ankeete jne. Tahaks kuidagi kaevandustesse saada. Seal päris hea raha ja läheb teise aasta viisa alla kah. Aga sinna saamine on päris keeruline, eriti kui oled 19a ja kogemusteta.
 Ahjaa, siinkohal tuli meelde, et pidin viisapäevadest rääkima. Niisiis, mul praegu on ühe aasta working-holiday viisa, millega tohin siis kuni 6 kuud ühe tööandja juures töötada. Teise aasta viisa saamiseks peab töötama 88 päeva farminduses/kalanduses/kaevanduses/ehitusel PLUS see ei tohi olla linnapiirkonnas. Hmm, teise aasta viisa töö ei pea olema palgaline, aga mõnikord peab tsekkide/piletite jmsga tõestama, et tõesti töötasid seal sel perioodil.

 Mis siis veel, hmm. Täna oli kohalikus lehes baaritöö kuulutus ja mõtlesin, et huvi pärast võiksin helistada. Sain kohe vestlusele ja reedel on proovipäev. Eks näis kuidas läheb, bäkkerimuti Liz ütles, et sealne boss on natuke nupust nikastanud, tore teada!

 Muidu tahaks asjalik olla! Tahaks midagi uut õppida/teada saada/kogeda jne. Kuskile väga minna pole, lähim normaalne linn on 400km kaugusel. Sinna tahaks siis minna kui ilmad uuesti päikseliseks lähevad. Täna sai siiski käidud muuseumis ja taaskord super piti kaemas. Palju targemaks ei saanud, aga vähemalt midagigi!
 Kuna kaevandustesse tööle saamiseks nõutakse väga palju erinevaid kaarte, sertifikaate jms, siis hetkel mõtlengi, milliseid võiks teha. Väga palju raha ei julge sellesse investeerida, eriti kui kindlat töökohta hetkel enam pole. Homne masterplaan on ühte agentuuri minna ja uurida, millist kõige mõttekam teha on ja millal saab.

 Aga nüüd on aeg natuke teid harida :). Kõik faktid jms on muuseumist ja ma üritan siin neid eesti keelde tõlkida, päris keeruline, sorry.

Nagu isegi näete, on tegemist konnaga. Eripära peitub selles, et kui kõrbes janu peale tuli, sai seda konna puruks pigistades piisavalt vett. Selline teguviis päästis nii mõnegi inimese ja ka hobuse janust. Vot siis!

• Kui kõik töödeldud kuld muuta 5 mikroni? (1/1000000m) jämeduseks traadiks, teeks see maakerale 7,2 miljonit ringi peale.
• Kullaplaate kasutatakse kosmoselaevades radiatsiooni ja päikesekuumuse kaitseks. US Columbia kosmoselaeva tarvis kasutati üle 40,8kg kulda.
• Kulda on taaskasutatud alates selle leidmisest. Seetõttu võib mõni kuldhammas või kee koosneda kullast, mis kunagi kuulus mõne suure tegelase väärtuslikku aardesse.

 

 

Neid tekste pole isegi mina läbi lugenud veel. Nii asjalik ma siis olengi :)!

Äike, päike - korraga koos on sinus!

 Oeh, iga päev ikka mõtlen, et ah lõpetan mingi poolelioleva tegevuse ja hakkab blogima. Nii palju siis sellest, lihtsalt ei jõua :)!

 Igatahes eelmisel nv oli mingi hull kuumalaine. Temperatuur oli 45-47 kraadi. Ütleme siis nii, et see oli tõesti liiga palju. Õues olla ei saanud, pilt hakkas üsna vähese ajaga ringi käima. Õhtul kell 8 väljas lauataga tsillides kirusid kõik, et ikka higistavad ja kleepuvad toolide külge kinni. Päris kohutav oli, ausalt! Õnneks nüüd on mingi 30-35 ringis, vahepeal tundub täitsa jahe ja lõpuks ometi saab magada ka!
 Aga kui õhk päeva jooksul ikka väga väga üle kuumeneb, siis juhtub mis? Igapäevaseks on saanud ka äikesetormid. Õhtuti 8-9 aeg tõuseb äkki tuul ning taevas hakkab välgutama ja paugutama. No mina olen Eestis igasugu torme näinud, aga siin 2 õhtut on ikka päris kõva mürgel olnud. Ühel õhtul oli tuul uudiste väitel 130km/h, mis mu mata järgi on 36,1 m/s. (Aga mu mata on null, niiet sorry, kui puusse panin nüüd :D!).

 Igapäevaseks on saanud ka pokkerimäng. Lõpuks ometi õppisin korralikult ära! Mõned korrad olen kuttidele pähe ka teinud, ajee.

 Tööl on nüüd olnud palju hommikuseid vahetuseid, mis on jubedamad kui öised. Ma pole eriti hommikuinimene ja päris raske on seal ringi karata ning kõigile kogu aeg naeratada.

 Olen vaikselt hakanud uut tööd otsima. On aeg oma viisapäevi koguma hakata. Mulle pakuti õppuri/töötaja kohta tallis, kus mu ülesanneteks oleks olnud hobuste eest hoolitsemine ja noorte treenimine. NING oleksin saanud ise trenne endistelt tipptegijatelt ja võimaluse võistelda. AGA see koht on 4000km kaugusel ja Sydneyle liiga lähedal, et mu viisa alla minna.. Life sucks!

 Kalgoorliega on ka äike-päike mul. Vahepeal ei jõua ära oodata, et minema saaks. Järgmine hetk on nutt kurgus, kui mõtlen, et pean varsti minema. NII palju toredaid inimesi, nii muhe seltskond..
 Muidu mu halb õnn on vist bäkkerile üle kandunud. Eile hüppas keegi basseini ja murdis kaela ära kergelt. Ma kahjuks ei tea, kes see oli, mis tast sai jne. Mingi uus tüüp, kes samal päeval siia saabunud oli.
 Lisaks on meil siin bäkkeris üks kergelt emotsionaalne mees, kes purjus peaga tahab ennast igat moodi lõhkuda. Küll hüppab ostukäruga basseini, põletab kätt, tahab et talle kriketikurikaga vastu kanni virutataks jne. Paar kord on plaaninud katuselt ka alla hüpata, aga alati teised vahele läinud.
 Niisiis, tüüp otsis tükk aega tööd omale, eelmine nädal lõpuks alustas. Üleeile õhtul käisid kerged jutud, et ta lasti lahti. Samal õhtul oli ta taas purjus, lasi omale kukeharja lõigata (ise ~50a) ning rääkis, et tema tööle ei viitsi minna.
 Bäkkeriinimesed siis muretsesid ja otsustasid ta hommikul ikka tööle kupatada. Ma ei tea, mis sellest plaanist sai. Aga eilsest saati on tüüp kadunud ja keegi ei tea mitte midagi. Inimesed on päris mures, sest kui tal tõesti tööga metsas on võib temast pm kõikke oodata.

 Ahjaa, aussi plastikud sain ka kätte. Pilt lubadel on selline, nagu tahaksin kedagi ära tappa. Nii juhtub, kui peale öist vahetust hommikul eksamile lähed ja unustad, et pilti tehakse.

 Damn, ma olen jumala kindel, et ma tahtsin millestki veel kirjutada, aga ma ei mäleta. Muidu 12 päeva pärast saan 20. Kõva juubel, võiksin siis veel Kalgoorlies olla..

Tööl käisin tsillimas.

Pokkeri võitsin.

Poes käisime.

Enne tormi käisin päikeseloojangut nautimas.

Aussi Aussi Aussi day!!

 Reede-laupäev-pühapäev olid üsna rahulikud. Laupäeval tulid Rauno ja Kaido mulle külla, kellega siis välja pidime minema, aga minu tuju kadus nii ära, et kell 11 juba magasin oma voodis. Sorry, mates!

 Esmaspäeval otsustasin lõpuks teooria testi tegema minna. No täiesti hullumeelne, kui lihtne! 30 küsimust, 24 vist pidid õiged olema, aga no küsimused ise kõvasti kergemad kui eestis. Tegin puhtalt ära. Seejärel pakuti mulle sõidueksami aega järgmiseks hommikuks. Kuigi mul pidi öine vahetus olema, otsustasin et ei lükka eksamit edasi ja lähen teen ära!
 Järgmine hommik läksin uimas peaga eksamile, tegin paar viga. Suunatulede asemel panin 80% kordadest kojamehed sisse, sest sellel autol olid need lülitid eesti stiilis. Imelik on see, et kui aussi tulin ja oma audiga sõitma hakkasin, ei teinud seda viga kordagi! Aga igatahes, olin poole eksami ajal täiesti kindel, et kukun läbi. AGA tagasi nö ARKi ees olles ütles tüüp, et "good job" ja saatis mu lõputunnistusega tagasi büroosse. Ahjaa, kui eestis on eksam jube ametlik ja tõsine, siis siin lobisesime terve aja maailmaasjadest, muhe!
 Nagu Murphy seadus, samal päeval kui load kätte sain, ei läinud auto käima, sest pult otsustas otsad anda. Õnneks elan bäkkeris 30 kutiga... Kamp tüüpe sai siis tegutsema aetud. Pärast puldi lahti võtmist ja nuppude ümbertõstmist sain ma taas oma audikesega sõita, ajee!

 Nii, kirjutaks siis väheke oma öistest vahetustest ka. Kuna nüüd kolmapäev oli austraalia päev, siis teisipäeva öö oli totaalne hullumaja!!!!!!
 Kõigepealt, kuna Kal on "golgfieldsi" pealinn, said ümberkaudsed abod just siin kokku. Neid oli igal pool - kõik purjus ja vägivaldsed. Töötasin koos ühe tüdrukuga ja kuna meie nendega toime ei tulnud, pidime ühele vastassoost töökaaslasele helistama. Tüüp oli 30min tööl ja umbes tunni pärast "nokaudis". Läks abode kaklusele vahele ja sai ise lõuga. Taaskord pidime politsei ja kiirabi välja kutsuma ja töökaaslane viidi kiirabiga minema. Tüdrukust töökaaslasega ajasime siis teise kuti tööle. Väikesi kaklusi oli samal ööl veelgi. Vahepeal läks mingi kutt ühele tüdrukule kallale. Möll kestis hommikuni.
 Öiste vahetuste puhul tuleb veel lisaks tegemist teha väga paljude purjus meestega. Mõned on ikka väga-väga-väga tüütud. Tehakse väga "põnevaid" ettepanekuid, ahistavaid kommentaare ja mu silmad asuvad päris tihti konkreetselt kergelt allpool. Aga mõnikord on naljakas ja lõbus ka. Üks kirjutas mulle hispaania keelse laulu ja luuletuse. Päris palju küsitakse/antakse oma numbreid ja noritakse kallisid/musisid. Eile helistas üks tööjuurde ja andis mu töökaaslasele oma numbri, et ma siis talle tagasi helistaks. Tippi sain ka 50 taala, lihtsalt selle eest, et ma "nunnu" olin. Einoh, miks mitte :D?!

 Muidu päevad mööduvad uniselt bäkkeris. Basseiniääres enam olla ei viitsi, nii palav on. Nüüd lihtsalt telekas, piljard, pokker, arvuti ja tsill. Inimesed on nii muhedad ja kuigi päris tihti on kõigil igav siis see on selline teistsugune, mõnus igavustsill.

I love Australia!

 Hola mi amores!

 Mul on kõik nii hästi hakanud minema, tänud kõigile, kes mulle kaasa elasid kui mul mingi ebaõnne periood oli, nii armas teist :)!

 Kõigepealt räägin teile kaks lugu, mis mind tõsiselt üllatama panid, kui nii võib öelda. Esiteks toimus meil bäkkeris vargus. Teise siin elava eestlase töösaapad varastati tema toast ära. Tüüp kahtlustas loomulikult oma toakaaslasi, sest neil ju parim ligipääs toas olevatele asjadele. Sai siis tüübid läbi otsitud ja saapad leitigi tema toakaaslasest ADVOKAADI autost. Vot sulle siis õigust! Advokaadihärra räägib, et võttis "kogemata", aga no loll on see, kes vabandust ei leia.
 Teine lugu juhtus tööl. Teenindasin ühte klienti ja tüüp siis küsis: "Sa pole austraaliast eks?". Ütlesin, et ei ole. Seepeale tahtis ta mu aktsendi järgi arvata, kust ma pärit olen. Ma ütlesin, et see tal ei õnnestu, sest see koht on päris tundmatu. Seepeale küsis ta :"Estonia?". Mul jäi üllatusest suu lahti. Ta ütles, et ta on palju reisinud ja ta sugulased adopteerisid Eestist lapse, kellel on samasugune aktsent nagu mul. Tüüp ise pärit Ameerikast ja on isegi mõelnud Eesti ülikooli minna. Küsis mult, kuidas eestlased teistesse rahvustesse suhtuvad jne. How cool is that?!

 Lubadest nii palju, et sain aukonsulilt sertifikaadi kätte. 15min pärast olin juba aussi ARKis ja sain teada, et sellest dokumendist piisab, et aussi load saada! Pean ainult teooria ja sõidutesti tegema ja siis ongi olemas! Teooria teen loodetavasti homme, sõiduga läheb paar nädalat aega :).

 Tööl oli nüüd 3 öist vahetust järjest. Iga korraga meeldib aina rohkem. Uue unrežiimi olen juba enam-vähem välja mõelnud ja nüüd on kõige hullem hommikune koristamine, eriti kui kellegil on väga paha olla olnud. Aga no nalja saab palju. Üldiselt töötan paljude iirlastega ja no ma jumaldan nende aktsenti! Nii lahe, õnneks hakkab kergelt külge ka. Mõned kliendid isegi küsivad, et mis sa oled ka Iirimaalt w?!

 Tervis hakkab ka paremaks minema. Olemine on hea. Päevad ei möödu enam oma toas vedeledes vaid ikka seltskonnas. Kõik on täitsa chill :).



PS. Ma siin haudun ühte masterplaani oma edasiste kuude jaoks. Aga sellest ma teile ei räägi enne, kui see täide läheb. Oi te kukuksite üllatusest pikali!

Õhtu Montey's.

Hommik Montey's.

Cheers,
Yours sincerely,
Veronika.

Tähelepanuvajadus.

 Saksa poisid on ÜÜBERNUNNUD. Siin bäkkeris juba kolmas sakslane, kes mu nunnumeetri lakke lööb. Tahan saksa ülikooli :)!

 Seda ka, et mul on vist kõrvapõletik. Eile õhtul läks kõrv lukku ja hakkas valutama. Tükk aega ei saanud magama jääda, lõpuks võtsin igasugu valuvaigisteid jms jama. Hommikuks oli valu kadunud aga kõrv siiani lukus ja tuikab kergelt. Eestis pole mäletamistmööda sellist jama varem olnud, kuigi talvel ka -30 kraadiga üldiselt mütsi ei kanna.

 Aukonsul saadab mulle mingisuguse sertifikaadi tõestamaks, et mul load on. Vähemalt midagigi!!

Hommikuti musta leiva võikusid ja kohvi õues ilusa ilmaga
nautida on ikka kirjeldamatult mõnus tunne!

Enne aussi tulekut pidasin mina abosid
kultuuriliselt huvitavateks ja eksootilisteks.
Oi seda pettumust, kui taipasin, et aborigeenid
ei erine tavalistest eesti joodikutest!

Eelmised toakaaslased olid natuke "messid".
Mina olin see pahapaha, kes jalaga kõik pahna neile
voodi alla lükkas!

Tänavate vahelised tänavavalgustuseta tänavad. Pimedal ajal
väga hirmsad!

Mõnus õhtune jalutuskäik raudteesillal.

Mõnus hommikune bassutsill.
PS, ükspäev külastasid palme 2 papagoid,
no see tekitas super paradiisifiilingu!

Mitte midagi huvitavat.

 Tegelikult kõige huvitavam on see, et vahepeal sadas mitu päeva päris kõvasti vihma. Seejuures tuletan meelde, et Kalgoorlie on peaaegu kõrb.

 Tööl pole midagi erilist juhtunud. Viimane nädal on natuke rahulikum olnud, tunde tuli kõigest mingi 35 ümber. Rääkimist väärib vast ainult see, et olen nüüdseks kaks öist vahetust ka läbi elanud. Esimene kord oli nutumaik kurgus. Tark nagu ma olen, enne tööle minekut päeval ei maganud kah. Olin päris unine ja kõik need purjus abod ja aussid ajasid pea täiesti sassi, nii lootusetu tunne tekkis.
 Teine öine vahetus oli eile. Seekord teadsin, mida oodata ja šhokk polnud nii suur. Abosid oli ka kõvasti vähem ning need vähesed päris sõbralikud. Kõige raskem osa oli unega toime tulek, eriti hetkedel kui kliente väga polnud. Töö-öö lõpetasin õues päikesetõusuga musta leiba ja kohvi hommikusöögiks süües, no mida veel elult tahta?
 PS, "thank you" abo keeles on "palla" vms. Päris huvitav, hakka või abo keelt õppima, kultuur missugune.

 Bäkkerielu on nagu väikeküla elu ikka. Kuulujutud, segased suhted jms jama. Muidu kui jõulude aeg oli bäkker päris tühjaks jäänud siis nüüd on jälle inimesi palju, isegi liiga! Riikidest siis esindatud nii palju, kui mina tean, uus-meremaa, auss, iirimaa, inglismaa, saksamaa, venemaa, soome, eesti, itaalia, prantsusmaa, kanada, lõuna-aafrika.
 Ok, nüüd valetasin. Tegelikult soome enam esindatud pole. Nimelt oli somm mu toakaaslane ja paar päeva tagasi jalutasin ma tuppa sisse ning hakkasin temaga jutustama. AGA tüüp rääkis samal hetkel läbi neti oma filipiinidelt pärilt kihlatuga, kes ei teadnud, et tema mees tüdrukuga tuba jagab. Tsikk pistis draamatsema ja kutt pidi bäkkerist veel samal õhtul välja kolima. Mina sain omale "suhtelõhkuja" hüüdnime.













Vahepeal tuli ka Rob tagasi. Temaga sai rutiiniks iga õhtu jalutamas käia. Kalgoorlie on nüüdseks mulle palju tuttavam, väga paljud kohad läbi käidud. Üks õhtu suutsime muidugi kergelt ära ka eksida. Ausaltöeldes oli see kergelt tahtlik, muutsime kogu aeg tänavaid jne. Lõpuks olime kuskil pärapõrgus ja ei mäletanud, kuidas tagasi saab. Jalutuskäik venis ikka väga pikaks ja bäkkerisse jõudes olime mõlemad surmväsinud.
 Eile läks ta jäädavalt minema, sai Adelaide töö vms. Viisin ta lennujaama ja olin päris kurb. Tõsiselt raske on heale semule "good bye" öelda, kui tead, et 99% tõenäosusega ei näe sa teda enam kunagi. Mingi aeg loomulikult saadame veel sõnumeid ja hoiame ühendust, aga kui kauaks?

 Eelmise nädala lõpuks käis Mart mul külas. Tuli lampi Perthist mõneks päevaks Kali. Laupäeval tuli tal mõte, et võiks Kali läheduses asuvaid mahajäetud linnasid vaatama minna. Sõitsime siis a'la 80km Kalist välja ja ainus tsivilisatsioonijälg, mille leidsime oli "Curtin" linna rongijaama märk vms. 
 Tuhnisime seal rongijaamas ringi natuke. Tarkpea Vero suutis muidugi otse mudaauku astuda, oh seda vingumist siis. Tagasitulles hüppasid auto eest üle tee 4 känguru ja 2 tuvastamatut looma passisid ka kuskil põõsas.

 Juhilubade kohta uudiseid pole. ARK rääkis alguses, et ainus võimalus on eestis kohapeal uued teha, edasise pinnimise peale teatasid, et aukonsulid võivad ka lube väljastada. Aukonsul räägib, et võib mulle mingi dokumendi kirjutada, aga sellest politseile arvatavasti ei piisa. Aussi ARK tahab lubade andmeid, mida eesti ARK mulle ei anna. Kõige kindlam võimalus hetkeinfo kohaselt on aussi autokool. Ei taha mõeldagi, kauaks ma siis Kalgoorliesse jääma pean ja palju mulle see sõiduõppimise lõbu maksma läheb. Aga eks ma veel ootan aukonsuli viimast kirja, loodetavasti ei lähe tal väga kaua sellega :).

 Jõulupaki sain ka eestist. Jagasin bäkkeripeal mingeid komme ja no ega need aussidele eriti peale ei läinud. Leib meeldib eestlastele ja sakslastele. Kreemilõhn meeldib mu toakaaslastele ja kõikkidele, kes mu lähedusse satuvad. Kõrvakaid saan ka vahetada nüüd, ei pea iga päev samasid kandma. Igatahes musta leiva võikud ja hea kohvi teevad mu hommikud väga mahedaks ning õhtuti peale tööd on hea maiustada, tänud!

PS. Pildid kõik Mardi albumist :).

Maailma ebaõnnestunuim aastavahetus!

Work-work every fucking day!

 Küsisin aastavahetuse vabaks, et siis saaks Esperancesse teistega minna. Ei saanud, reede hommikul ja laup. õhtul pidin ikka töötama. Egas midagi, peab bäkkeris pidu panema!
 Erilist plaani ja viitsimist jooma hakata nagu polnud, aga samas tahtsin lõpuks tööle väikest vaheldust. Ostsin siis eestlasele kohaselt pudeli viinutskat ja hunniku energiajooki.
 Kell 5 alustasin oma peokesega, sest muud teha polnud. Kella 6 aeg tegin väikese pausi, et liiga ruttu purju ei jääks. Kell 11 töökaaslase sõnul juba magasin.
 Kuuldavasti kestis kõva möll kella 2-3ni. Kui mina hommikul ärkasin, olid mõned veel õues pidutsemas.. Juttude järgi tundub, et hea pidu oli. Kahju, et ma nii vara lõpetasin :D!

 Laupäev oli täielik surm. Ärkasin mingi 7-8 aeg üles, sest süda oli nii paha. Teadagi, kui armas vesi joomajärgsel hommikul on, eksole. Nii ma siis jõingi paar lonksu vett, ootasin 5-10min ja jooksin jälle vannituppa. Pole elusees nii nõrk ja haige olnud..
 Kella 10 aeg hakkasid töölt inimesed helistama, et ma varem tööle läheks. Paar korda lihtsalt ei võtnud vastu, lõpuks helistasin tagasi ja ütlesin, et mitte mingil juhul ei lähe enne õhtut tööle. Nii vihane olin, et ei lasta inimesel rahulikult terveneda kah.
 Tööd alustasin siiski tunnike varem, kui pidin. Kohale jõudes pistsid kõik töökaaslased üle resto kisama: "She is alive!!" Uimerdasin seal natuke ja siis sain veel bossilt sõimata, et ma nii aeglane olen. Hiljem hakkas üks töökaaslane virisema, et ma joogikülmikut täites sooje jooke kõige taha ei pressinud.
 Lõpuks oli selline tunne, et saadan nad kõik kuskile koledasse kohta. Mitte mingit respekti kellelgi kellegi vastu pole. Nemad võivad sulle helistada ükskõik millal ja tööle kamandada, kui lähed siis tänulikkusest võid ainult unistada.
 Kõige nõmedam on see, et teatud tundidel on päris palju rahvast ja töötajatel väga kiire. Koostööd kui sellist ei oska keegi teha. Eriti närvi ajab mind see, kui mõni töökaaslane võtab tellimuse vastu, hakkab seda täitma, jätab siis pooleli ja hakkab järgmist tellimust tegema. Mina siis avastan poolikud kohvid/koksid ja pean leiutama, mis nendest saama peaks. Kiiretel päevadel ikka alati 1-2 klienti tulevad oma kadunud jooke otsima.
 Lisaks veel siis see, et kuna ma olen üsna vaikne ja nö tagasihoidlik, siis arvavad töökaaslased, et võivad bossata. Mõni rohkem, mõni vähem, aga väga palju on sellist kamandamist ja enda ülesannete minu kaela määrimist. Ma väga vastu ei taha hakata veel, kogun enne rohkem raha ja siis muutun julgemaks :D!

 Täna hommikul läksin linnapeale mõnda avatud poodi otsima. Mingi hetk avastasin, et kaks vastamata kõnet, arvake kellelt?! Tagasi helistama ei hakanud, käigu metsa. Mina alustan täna planeeritud ajal!!!!
 Muideks, vahepeal tuli uus töötaja meile. Mingi kutt vms, kolm-neli päeva pidas vastu, siis sõimas bossil näo täis ja lahkus. Rääkis siin, et tema ei tööta inimese heaks, kes peab töötajaid nagu loomi jne.

 Igatahes nüüd mõtlen siin vaikselt, et teen silmad töökuulutuste osas uuesti lahti. Kiiret ei ole, aga samas kui midagi head silma jääb siis võiks proovida. Kalgoorlies õnneks resto ja baaritöid on nii, et tapab!
 Nõme on töid kogu aeg vahetada, aga samas ma siin kohe-kohe 3 nädalat olnud, kuu ära olla on juba täitsa OK! Töö iseenesest on normaalne, aga mis teha, kui töökaaslased sellised idioodid on!

PS. Telefon hakkas ideaalselt tööle!

Ei ole sõnu lihtsalt!

 Tänane päev algas sellega, et magasin sisse. Sain töölt vaba päeva, jeejee. Töö asemel suundusin panka, kus võtsin raha välja. Edasi ostsin omale uue rahakoti.
 Bäkkeris sai jälle bassu ääres tsillitud. Arvake nüüd, mis juhtus.. Nagu ikka, madistasin seal kuttidega, kes mind vette loobivad kogu aeg. Mingi hetk päevitasin madratsil, kui ühed mind vette lükkama tulid. Kiiruga üritasin ühe laua jalast kinni haarata, aga tõmasin hoopis oma rätiku koos kahe telefoniga vette. Minu telefon lõpetas basseini põhjas, ühe kuti oma jäi rätikuga poolmärjana pinnale ulpima.
 Mõlemad telefonid kuivavad hetkel õues, tema oma vist töötab, ma pole veel julgenud proovida. Kasutan hetkel oma vana ja palvetan, et uus ilusasti ära kuivab.
 Lisaks sain teada, et kuna mul ID kaarti ega panga koodikaarte pole, on ainus võimalus uute juhilubade saamiseks ARKi büroosse pöörduda. Kirjutasin veel mingisugusele eesti ARKi saadikule aussis, aga erilist lootuskiirt ei paista sealtki.
 Nüüd mõtlen, mida edasi peale hakata. Mäletate, ma eelmises postituses mainisin, et varsti juhtub midagi telefoni, auto ja arvutiga. No arvuti on veel täiesti töökorras ja olemas, oo happy days!!

Mis kurat toimub?!?!

Mul on selline tunne, et keegi "elu" üritab mind lihtsalt sajaga proovile panna. Kõikvõimalikud halvad asjad lihtsalt juhtuvad!
Nüüd olen ma oma rahakoti suutnud ära kaotada. Koos kõigi oma pangakaartide, dokumentide, EESTI JUHILUBADE jmsga. Ainult pass on alles VEEL.
Viimane kord kui seda nägin oli reedel poes. Peale poodi istusin autosse, sõitsin bäkkerisse ja suundusin otse kööki kokkama. Peale sööki võtsin oma koti, läksin oma tuppa, tahtsin rahakoti riiulile panna ja avastasin, et seda mul enam pole.
Täna käisin poes uurimas, äkki jätsin sinna vms - mitte midagi. Auto ja köögi otsisin läbi - mitte midagi. Ainsad võimalused on:

* jätsin poes selle kuskile kassa juurde ja keegi lasi rotti
* kukutasin selle kuidagi maha ja ei kuulnud/näinud.
* olen selle kuidagi muud moodi ära kaotanud
* see on mul autos kuskile prakku totaalselt ära kadunud
* bäkkeri köögis käisid mõned inimesed ka vahepeal.... (aga no seda ei usu elusees!)

Igatahes, pangast raha välja võtta saan alles kolmapäeval. Seniks on mul umbes 3 taala sentides. Juhilube mul enam pole, aga sõidan ikka edasi. Kui ment vahele võtab siis saab teada, kas nad saavad passi järgi kontrollida või mitte.

Ma päris kindel, et nüüd ment võtabki vahle ja saan veel hiiglasliku trahvi. Lisaks kaotan telefoni, arvuti jne. Autol saab teepeal kuskil pärapõrgus bena otsa vms. Töölt lastakse ka lahti, bäkkerist visatakse välja jne.
Miski ei üllata enam! Isegi rahakoti kaotamine ei ajanud paanikasse, rohkem on selline lootusetu hädapätaka tunne. Aga mis teha, no worries.

Häid jõule!

Teisipäev.
Pidi olema töölt vaba päev. Eelmine õhtu sai üsna kaua tsillitud kah, sest hommikul saab ju magada. Kell 9 ajas Liz üles mind, ütles et ma pean nüüd tööle minema.
3.00-9.00 sleep (6h)
10-14 ja 18-23 tööl. (9h)

Kolmapäev.
2.00-5.30 sleep (3,5h!)
6.30-14.00 ja 18-23 tööl (12,5h)

Neljapäev
00.00-5.30 sleep (5,5h)
6.30-14.00 ja 18-22 tööl. (11,5h)
Kodus istusin 2min maha, tegin oma koksi lahti ja siis sadasid kutid sisse, teatasid et nüüd on pubidesse minek. Tähistasime soomlase ja kahe sakslasega Robi (austraallase) lahkumist. Nägin esimest korda skimpyd (topless baaridaamid) ka ära, jeejee!
Taaskord sai terve öö Robiga jutustatud. Seekord tema edasistest plaanidest jne.

Reede, 24 dets!
5.00-8.00 sleep (3h)
10-12 töö (2h)
Pidin tegelikult 15ni olema, aga kuna olin näost roheline, lonkasin (jalad villis) ja haigutasin, tundsid kõik muret mu tervise pärast. Tõid mulle külma vett, märgasid rätikuid jne ning saatsid koju.

Töö iseenesest juba päris selge. Paar päeva olid totaalselt kiired ka. Rahvast nii palju, ma jooksin ja sagisin seal nagu poolearuline. Päris hullult väsitab ikka, aga boss on supersõbralik ja raha hea! Eelmise nädala eest sain 716 doltsi, mis siis kergelt üle 8000eegu. Tunde oli mingi 35-40, päris hea hah?

Autol sai rego (kohustuslik kindlustus vms) läbi paar päeva tagasi, mul polnud raha, et uuesti maksta, niiet pidin paar päeva jalamees olema. Ma nii laisaks muutunud, isegi 500m kaugusel poes käin muidu autoga! Täna esimese asjana koju tulles ajasin rego asja korda, nii hea!

Olemine hetkel on jube. Kerge pohmelus, magamata, üle töötanud ja kõndida väga valus. Jõulutunne on -100, jõulumusa ja kaunistused tunduvad nagu mage nali.
Ilm on KUUM, 43-45 kraadi, päike sirab taevas - pilvi väga pole.
Hetkel käib kerge bassutsill, millega kohe peale blogimist taasühinen.

Ilusaid jõule teile, muahh!



















PS. Don't hate me now, haha!

Jõulugrill ja tsill!

Eile olin 3-6ni tööl. Midagi väga erilist ei juhtunud, aeg möödus lennates. See tsikk, kes eelmine päev pilves oli, magas sisse ja ilmus tööle 1,5h hiljem. Silmad olid punased peas ja no kaine ta ka polnud.
Bäkkeris oli jõulu-grill õhtu. Rob küpsetas mingisugune 4-5h kokku! Söök nägi päris korralik välja ka, aga no ma olin tööl kõhu juba täis söönud.
Rahvast oli päris palju, mõndasid polnud varem näinudki. Mina ei tahtnud õues suure seltskonnaga ühineda ning vaatasin paari inimesega telekat ja jõin esimest korda kuu aja jooksul alkoholi.
Kella 10 aeg olid enamus juba magama läinud ja mul julgust piisavalt, et väljagi minna. Ega seal midagi erilist ei toimunud. Paar inimest tahtsid pubidesse ka minna, aga ma ei ühinenud, sest olin kindel, et pühapäeva õhtul pole siin linnas midagi teha. Ega ma ei eksinudki, kutid olid tunni pärast tagasi!
Nagu ikka, möödus ülejäänud õhtu filme vaadates. Ainus erinevus oli vast selles, et seekord läksin magama juba 1 aeg, mitte 2-3 nagu viimasel ajal kombeks on saanud.

Täna oli töölt vaba päev. Vaatamata küllaltki pilves ilmale, veetsin hommikupoolse basseini ääres vedeledes. Isegi päikest sain kergelt..
Lõunaaeg sai pangas ja Subways (üllaülla) käidud ja "Social Networki" vaadatud. Ausaltöeldes ei saanud ma suurt midagi aru, nad rääkisid kõik nii kiiresti ja keeruliste sõnadega. Raske oli jälgida :D.
Mingi hetk vihastasin ühe iirlase peale, kellega viimastel päevadel palju suhelnud, ning võtsin esimese ettejuhtuva raamatu ja läksin tagasi basseiniäärde lugema.
Kaua seal olla ei saanud, seltsiks tuli mulle muidugi Rob. Ega mul selle vastu suurt midagi polnudki. Rääkisime niisama juttu ja mu viha ununes ära.
Õhtul olin tagasi teleka ees. Mingi hetk kutsus Rob mu jalutama. Käisime umbes tunnike mööda minu jaoks täiesti võõraid tänavaid. Lõpuks tulime tagasi, istusime natuke õues teistega ja vaatasime telkut. 15min pärast arvas Rob, et võiks veel ühe tiiru teha.
Kuna ma talle täna varem jutu käigus mainisin, et Liz tahtis mind alguses tema tuppa panna, siis kahtlustasin, et Robi "jalutuskäigud" on sellega kergelt seotud. Taaskord ei vedanud mu sisetunne mind alt! Lõpuks ta siis alustaski "niiet Liz tahtis sind minu ruumi panna jah?" vms. Ma vastasin konkreetselt, et "jah, tahtis aga ma polnud nõus". Sellele järgnes pikk vaikus ja ma otsustasin ise veel seda teemat surkida.
Sain teada, et peale mu lahkumist olid bäkkeris mingisugused kuulujutud käinud minu ja Robi kohta. Õnneks mitte midagi väga hullu vist. Rob arvas, et Liz meelega pakkus mulle tema tuba. Aga ei, kõik on tsill ja need kuulujutud olid ainult korraks vist.
Ah igatahes, edasine õhtu möödus jälle TELEKA ees. Köhahoog tuli taas peale ja teiste filmielamuste säästmiseks kolisin oma tuppa. Nüüd blogin ja mõtlen, et peaks oma "aussi sõprade" lehte uuendama natuke.

Nannannana. Mu hollandi prints jahus täna, et ma olevat talle voodisse kingituse jätnud, kui viimane kord Kalist lahkusin. Ma ajasin kindlalt tagasi, aga ta otsustas vastukingituse teha.
Nüüd tõigi just paki. Ei lubanud enne homset lahti teha, aga ma uudishimulik piilusin ikka.
Arvake nüüd, mis ma seest leidsin. Kõigele muule lisaks, OMA STRINGUD!
Ma jätsin alati pesu naris voodi nurka kuivama, et siis avalikult poleks. Küllap Liz leidis need voodit tehes ja pani pulli pärast mu printsi voodisse.. Appi kui piinlik :D!

Kobakäpp

Mitte nii nunnu pilt mu noorest nunnust!

 Niisiis, ilmad on täiesti pilves praegu, st päevad on möödunud bäkkeris passides ja tööl. Mingeid erilisi sündmusi pole tõesti olnud, aga elu üle ei kurda kindlasti!!

 Bäkkerielust nii palju, et kolm kõige nunnumat läksid minema! Kõigest üks silmarõõm on alles veel paariks päevaks! Ainult et Rob on abielus ja kolme lapse isa!!! Aga küll tuleb uusi, eksju mu päkapikud :)!
 Täna üritasin omale kartuleid praadida. 45 minutist ei piisanud, et nad pehmeks läheksid. Jäidki lõpuks pooltooreteks ja maitsesid ka imelikult. Uputasin hapukoore sisse ja ampsasin veggisid peale, kõhu sai kenasti täis! Kuigi jahm, aussi kartulad on väga veidrad ja muideks, ma pole ainus, kes nii arvab!

 Töö hakkab juba selgeks saama. Kohvitegemine on nii lihtsaks muutumas, et ma lähen aina hooletumaks. Samas ei tunne ma enam end täiesti lambana ja oskan isegi mõndadele küsimustele vastata. jee!
 Täna tööl tundsin mingi hetk kerget kanepi haisu, arvasin, et kujutan ette. Kui mõne aja pärast veel tugevamini tundsin, küsisin töökaaslaselt, et kas ta ka tunneb. Tsikk ei saanud tükk aega aru, millest ma räägin. Lõpuks hakkas kõht kõveras lihtsalt naerma. No see tema pilk ja naer vastasid mu küsimusele päris selgelt! Ei, ma ei kujutanud ette, oligi kanep ja mu töökaaslane suitsetas seda!

Behind the bar

 Tsikk oli tükk aega laksu all ja ma pidin täiesti üksi tööd tegema. Küsimustega tema poole pöörduda polnud ka erilist mõtet, ta ei jaganud ööd ega mütsi. Õnneks polnud väga palju rahvast ja saingi üksi harjutada! Meeldis palju rohkem nii, polnud kedagi valvamas.
 Tipphetk oli muidugi see, kui viisin kandikutäis kohvisid/teesid ühele suurele seltskonnale. Viimased kaks kohvi kandikul, suutsin ühe kohvi kuidagi ümber ajada. Kohvi lendas laualt maha, pool sellest mingile hiina tsikile sülle! Täiesti lõpp, kirjeldamatu kui sitt tunne oli! Ei osanud nagu midagi teha, hakkasin vabandama ja koristama. Nagu ikka aussidele kohane, siis kõik ütlesid "no worries" ja aitasid koristada.
 Mulle tundus, et mind häiris see vahejuhtum kõige rohkem! Kõik muudkui naeratasid edasi ja käskisid mitte muretseda. Mul siiani kergelt sitt tunne sellepärast, aga no pärast seda, kui mu töökaaslane rääkis, kuidas ta kannutäie keevat piima otse sülle kallas ühele tädikesele, ei tunne ma ennast enam nii kohmakana! Pealegi kui mõelda kõikkide nende sõimusõnade peale, mis mulle eestis kaela oleks sadanud, olen ikka õnnega koos siin aussis!

Prantslasest töö- ja toakaaslane jõulutervitustega!

Monty's

 Ahjaa, nii palju veel, et tervis päeval on ikka OK, aga hommikuti-õhtuti ei saa köhimist pidama ja häält lihtsalt pole.
Praegu pidin sellepärast oma tuppa ka ronima. Nõme oli suures toas lakkamatult köhida, kui teised telekat vaatavad! Toakaaslastest on ka kahju, eriti öösel!

Elu kui lill!

 Niisiis, paar päeva Kalis oldud.
Eile ikka küsiti, et noh, kuidas on jälle kodus olla jne. No nii mõnus, mulle lihtsalt hullult meeldib siin.
 Hommikul nägin bäkkeri ees ülikena kutti ka. Armusin esimesest silmapilgust :D. Selline peaaegu mustade juustega nunnu! Loomulikult kolis ta ka bäkkerisse, kujutage ette, kui häppi ma olin!
 Õhtul olin esimest päeva tööl. No algus ikka raske, erinevaid kohvisid on u 15 ja ma pean nad kõik selgeks saama. Plus veel söögid ja muud ülesanded. Aga õhtu lõpuks oskasin juba mõnda kohvi peast teha, jeejee!

 Täna nautisin hommikusööki üksi õues tsillides. Järsku ühines minuga, arvake kes?! See sama nunnu kutt. Rääkisime veits juttu, pärast jalutasime veel linnapeal jne. Tüüp on sakslane, kahjuks 18 ja veits imelik vahepeal :D.. Aga noh, silmailu siiski!
 Nunnukaga jalutamast tulles selgus, et bäkkeris on jälle uus eestlane. Kutt siis läheb homme Leonorasse (kaevanduslinn mis siit veits kaugemal) roadhouse tööle. Muideks, ma polnud ligi kuu aega eesti keeles rääkinud! Viimati oligi eelmisel korral Kalgoorlies, kui Taaviga kohtusin!
 Õhtul käisin jälle tööl. Seekord oli juba natuke kergem. Sain mõned uued kohvidki selgeks. Natuke suutsin metsa ka neid keerata, aga see kõik on NO WORRIES.

  Tööga olen siiani rahul. Kogu aeg on midagi teha, üpris kiiregi vahepeal. Aeg lendab, nii et ei saa arugi. Hetkel veel on üsna raske, sest no tõesti uusi asju on palju. AGA samas on ju hea alati midagi uut õppida!
Bäkkerielu on täitsa OK. Kui ma kunagi mõtlesin, et ei suuda järjest kauem kui nädal bäkkeris elada, siis siin seda tunnet pole. Ainus jama on see, et minu toas 3 kutti, kellest 2 teevad tihti öiseid vahetusi. Seega juhtub üliharva, et keegigi mingil hetkel ei maga. Mis teeb asjade otsimise/toas olemise jne natuke ebamugavaks.
 Tervis on ikka üsna jama. Hommikud on kõige hullemad. Täna hommikul suutsin alguses ainult kähiseda. Hääl tuli küll mingil määral tagasi, aga pea valutas terve päeva. Pluss veel köha-nohu ja valus kurk. Ostsin omale mingid külmetuse vastased tabletid ka, loodetavasti hakkavad ruttu mõjuma!
 Ilm on pilves olnud. Sooja alla 30 vist. Laupäevaks vist lubas päikest lõpuks, tahaks juba basseiniääres lebotada!

Paar pilti tegin ka täna, aga ma tõesti ei taha oma tuppa telefoni ja juhet otsima minna!

Tagasi paradiisis!

Niiisiis, kiire ülevaade viimastest sündmustest.
Eile otsustasin ka Aussi jobsi kirja saata, kuigi olin kuulnud, et läbi e-mailide nendega täiesti lootusetu suhelda.
Kiri saadetud, sain paari tunni pärast neilt telefonikõne. Uuriti, miks ma ikka kontorisse kohale ei läinud, kus ma olen, mis ma teen jne. Pika uurimise järel öeldi, et jah, meil oleks sulle töö KALGOORLIES, aga sa peaksid sinna minema hiljemalt homme! Mina vastu suutsin ainult yes yes yes yes please yes yes kiljuda.
Rohkem nad mulle sellel hetkel infot jagada ei saanud, kuna teisi bäkkereid oli kontoris väga palju. Lubasid hiljem tagasi helistada. Hüplesin elevusest paar tundi telefoniga ringi ja lõpuks, kui olin juba selleks päevaks alla andmas ja telefoni korra valveta jätsin, sain kõne! Olemas!
Muideks, sain samal päeval enne ka pakkumise Northami teise baari, mis pidi Cody kohal Northami parim olema.
Õhtu veetsin Jo-d taga ajades, et siis temaga sotid sirgeks rääkida.
Hommikul asusin Kali poole teele, sõit venis meeletult, sest ei jõudnud lihtsalt kohale jõudmist ära oodata :D.
Kalis käisin kõigepealt uues töökohas jutul, homme kell 6 alustan. Tundus täitsa tore koht, selline kohvik/resto, mis on 24/7 avatud. St tunde saan palju, palk mingi 20 taala tund - maksud. Ainus jama, et kohapeal majutust pole, pean tagasi bäkkerisse minema.
AGA GUESS WHAT?! Ma pole väga kurb selle üle, sest mulle juba enne nii meeldis see bäkker. Sisse astuda oli natuke naljakas, palju vanu tuttavaid oli ees. Tundsid ära mu, pidin 100x seletama, kus käinud olen, mis teinud jne.
Seejärel oli aeg hakata mind kuskile tuppa sokutama. Tahtsin vanade olijatega olla, neil pole enam vabu voodeid. Seejärel arvas bäkkerimuti, et oleks jube lahe mind ühe Robiga kokku panna. Selle peale hakkasin ma karjuma, et jumala eest, mitte temaga! Ta siis ainus inimene, kelle pärast ma väga siia tagasi tulla ei julgenud. Aga no nüüd just enne nägin teda ja polegi liiga ebamugav.
Enivei, sain ajutiselt mingite tüüpidega samasse tuppa, kes kõik töötavad samas kohas, kus ma lähen, ajeee :D.

Jälle metsas!

 Kõigepealt, õues oli päeval vähemalt 30 kraadi sooja JA MINA OLEN HAIGE! Või noh, mitte just täiesti. Kurk hakkas eile õhtul nii valutama, et magama ei saanud tükk aega jääda. Lisaks on hääl kergelt ära ja õrn nohu kah. Kuidas on võimalik sellise ilmaga lampi külma saada?! Praegugi nii uimane olla.
 Täna olin tööl esimest päeva täiesti üksi. Närv oli hullult sees, sest pidin kõigega ise hakkama saama. Õnneks läks kõik ilusti (dippi sain ~160eeku), kuni hetkeni, mil oli vaja baar sulgeda ja boss mulle appi tuli.
 Juttu alustati sellega, et üks mu kaastöötaja pidi lahkuma, aga otsustas jääda. Lisaks täpselt päev enne minu saabumist tuli üks vana töötaja veel tagasi. Jutu mõte oli see, et nüüd saab boss mulle pakkuda max 15h nädalas. Nimetas paar teist baari/kohvikut, kust võiksin tunde juurde küsima minna. Pidin homseks õhtuks teada andma, mis otsustan.
 Minu plaan on siiski Northamist lahkuda ja mõni teine täiskohaga töö leida. Saatsin mõndadesse kohtadesse juba CVd ja võtsin job shopiga ühendust. Loodetavasti veab nii palju, et neil mulle juba homme midagi pakkuda on. Hing ihkab Kalgoorliesse, aga ehku peale ei julge minna.
 Igatahes jahm, vabandust väga aga sitt tunne on. Mul pole kahju Northamist lahkuda, aga oleks juba aeg kuskile püsivamalt jääda ja raha koguda!!!!!! Hakkab jälle pihta see tööotsimis-tsirkus. Kuna ma nüüd tõbine ka olen, siis pole selleks üldse tuju ega tahtmist! Fuck küll noh!

Väikelinna elu.

 Tööl võitis üks vanapapi mänguautomaadiga 1000 taala, ehk siis 11 631,9 eeku. Päris kadetakstegev õnn mõnel, eksole! Tüüp polnud sugugi kade ka, andis mulle ja teisele töötajale 50 taala (581,6 eeku) dippi. Ajee!

 Peale tööd suundusingi otse poodi, et siis omale süüa varuda. Poes tervitas mind juba kaugelt vana tuttav turva. Kassas sattusin ka sama tüübi otsa, kes mind varemgi teenindanud on. Tavalised "hey, how are youd" vahetatud, pakkisin asjad ja suundusin välisukse poole. Kuna pood hakkas sulgema, olid hotellile lähimad uksed kinni pandud. Turva nägi mind seal kortsus kulmuga seismas ja hakkas kohe vabandama, ütles et ta arvas, et ma juba poest lahkunud. Selline teenindus siis! G4S oleks küll "ei saa aaru w, juuks on kini!!!!" podisenud..

 Õhtupaiku hakkas aknataga hull möll käima. Rõdule minnes selgus, et mingisugune jõuluparaad täna. Kuskil pargis pidi turg ka olema, sinna kahjuks ei jõudnud. Paraadi sai rõdult siiski jälgitud. Midagi väga erilist ei olnud, aga väike ja armas siiski.

Politsei, muideks ;)!

Mingisugune kirikuteema.

 Jõulutunnet mul igatahes pole! Kuidagi imelik on kõikki neid jõulukaunistusi vaadata, nagu oleks unustatud maha võtta vms. Natuke kurb on kah, peab jõulud suhteliselt võõrastega kuskil päikese käes veetma. Aga no mis seal ikka, jõule tuleb küll ja veel!

Elu kui seebiooper + ilm.

 Commercial hotel on justkui omaette küla Northamis. Lisaks sellele, et kliendid on päevast-päeva üldiselt samad, peatuvad pikemalt siin hotellis päris mitmed. Minu toanaabriteks on siis Michael ja Darren (mitte Bolgarti oma loomulikult). Michael töötab ka mõnikord hotellis, aitab siin erinevate meestetöödega vms. Darren on see tüüp, kes mulle filme laenutab.
 Igatahes, vähe sellest, et tööl kliendid küsivad, kas ma oma töökaaslase Alexiga olen paar, kuulsin täna, et mu kallid naabrid arvavad, nagu mina oleksin eile Alexi juures ööbinud. Ma ei tea, kas nad on kurdid ja pimedad, või mis. Kohe kindlasti olin ma eile õhtul kodus, kuulasin veel tükk aega muusikat enne kui magama läksin!
 See polnud muidugi esimene "kuulujutt" siin hotellis. Täiesti jube kohe, kuidas alati kõik kõigest teavad ja tihtipeale ringiga mingid imejutud tagasi jõuavad. Samas noh, mind ei ärrita see absoluutselt, üsna ükskõik. Küllap on kostiveres elamine selles mõttes kasuks tulnud!

Abode famiilja. (netist)

 Täna suutsin kaks aborigeeni endasse armuma panna. Loomulikult olid nemad need natuke "tsiviliseeritud" aborigeenid, mitte tavalised tänavajotad. Siiski, abo on abo ja sellist endale meheks küll ei tahaks! Noorem oli muidu abo kohta päris kena.. Vaatas mind seal maia nöoga ja häälitses/vilistas iga kord, kui temast mööda jalutasin. Vanem käis mulle terve õhtu ajudele. Kutsus mind kogu aeg enda juurde, uuris mu boyfriendide kohta, tahtis peale tööd jooke välja teha jne. Ma olen nii meelitatud, et ma abodele peale lähen, jee! Peaks vist ühega abielluma ja saangi aussi permanent viisa, elu kui lill!

 Ilmast midagi erilist rääkida küll ei oska, aga vaja teid seal lumevangis kadedaks ajada ju!
 Sooja enam väga palju polegi, vahepeal oli mingi 30-40 kraadi periood, nüüd päeval umbes 25 vms. Õhtud on natuke jahedamad, pusa/jops peab ikka seljas olema. Üldiselt on iga päev nagu eesti ilusaim suvepäev.
 Eile õhtul oli meil ka torm vist. Tuul tundus üsna kõva, rõdul kolises mingi asjandus päris hullusti. Magama jäädes oli eesti novembrikuise tormi tunne.
 Vihma ükspäev kergelt sadas. Tükk aega võttis, et aru saada, kas ikka sajab või kujutan ette. Paras udukas oli. Ma pole kindel, kas mäletan õigesti, aga vist oli tegelikult üks öö normaalne vihm ka.. Pead ei anna!
 Valgeks läheb hommikuti päris vara. Kui mina ärkan, on päike ammu kõrgel. Autos elamise ajast mäletan, et kuskil 4-5aeg hakkas vaikselt valgemaks minema. Pimenema hakkab õhtuti 7-8 aeg. Selles osas on nagu eesti kevade lõpp, päev läheb aina pikemaks!

Cheers, tänan tähelepanu eest!

Sleep/work/eat

Sleep mode.
 Igavus, uni & tüdimus. Blogi ei oska ka enam kirjutada. Kui Kalgoorlie aegadel pidin blogi pikkuse pärast palju asju üldse mainimata jätma, siis siin pole lihtsalt millestki kirjutada.

Work mode.
 Eile, täna ja homse tööpäeva algus 11 hommikul, 16-18 väike paus, edasi kella 21-22ni. Tunde polegi palju, aga need venivad meeletult ja no täpselt aktiivse päeva osa passin tööl.
 Töökaaslastest nii palju, et need, kes alguses kõige halvemad tundusid, on osutunud hoopis parimateks. Mõnega on juba päris lõbus koos tööd teha.
 Bossid on siiski hullemad, kui Bolgarti omad. Meesboss Bob on kõige hullem, alati möliseb millegi kallal. Naisboss Jo käib lihtsalt pidevalt kontrollimas, et kõik midagi ikka teeks. Näeb jube kuri välja, aga samas iseloomult tundub siiski sõbralik, erinevalt Bobist! Õnneks peamiselt bossab Jo, Bob kokkab köögis!
 Töö üldiselt ise on selline enam-vähem. Eestis oleksin ma selle üle arvatavasti päris õnnelik. Siin, aussis, tahaks rohkem seiklusi, lõbu ja erinevaid elamusi, mida see töö kahjuks eriti ei paku. Samas on palk jällegi hea, töökaaslased toredad ja elu ilus, ehk kannatan paar kuud välja! Pärast saab tasa teha ju.

Eat mode.

Kas see ei tekita teis vastupandumatut söögiisu?

 Tauri tuletas mulle paar õhtut tagasi meelde, et ma
olen unustanud siin väga olulist asja mainida!! Nimelt ma ei rääkinud teile, kuidas ma "aussid armastavad, teised vihkavad" vegemitet sõin! Vegemite on siis selline plöga (ma tõesti ei mäleta millest), mida aussid armastavad saia jms peale panna. Üldiselt räägivad bäkkerid hirmujutte selle jubedustest.
 Kalgoorlies tehti mulle igatahes üks õhtu special vegesai. Vahtisin seda tükk aega sellise näoga, nagu peaks prussakat sööma hakkama. Lõpuks võtsin julguse kokku ja proovisin. Polnudki nii hull, kui arvasin! Sõin oma saia isegi lõpuni. Selline soolane möks, minuarust mingit erilist maitset polnudki.. Jutud sellest olid ikka palju hirmsamad!

Igatahes söögist hakkasin sellepärast rääkima, et teie lugemishimu paariks päevaks kustutada. Mitte, et mul pärast sellist tööpäeva väga kirjandi tuju oleks, aga mingeid mõtteid suudan ikka välja tuua,,,, ehk.

Aussid ja toit.
 Rämpstoit!! Hungry Jacks, KFC, Red Rooster, Mc Donalds, veel midagi? Ahjaa, 100 teist erinevat pisikest Fish & Chips putkat. Samuti sisaldavad enamus baaritoite friikaid. Pole siis ime, et aussid nii paksud on!
 Rohelised salatid!! Minule tundub, et aussid söövad rohelist rohkem, kui eestlased. Poodides on valik 3x suurem. JA friikatega on tavaliselt kaasas sama suur hunnik salatit.
 Traditsioonilisi toite ma välja tuua ei oskagi. Varem mainitud vegemite on selline hästi austraalialik. Erinevaid mereande on ka päris palju. Kuna aasia lähedal ja pilukaid kõik kohad täis, siis on üldiselt palju ka hiina toitu.
 Piimatooted ja šokolaadid on eesti omadest kõvasti halvemad. Jogurtid tegelikult on head, aga hapukoor see-eest täielik jama! Šoksidel pole ka vast häda midagi, aga eesti ja soome omadele jäävad alla.
 Aussid oskavad kasutada kartuleid üldiselt vist ainult friikate jaoks. Eile sain esimest korda head ahjukartulit, ei jõudnud ära imestada! Lisaks oskavad nad teha siin ülihead lillkapsa-juustu vms ahjuvormi. Üldsegi, emps, sa ei kujuta ette, mida kõike ma siin sööma olen hakanud! Ükspäev ostsin omale külmutatud brokkolit, keetsin ära ja sõingi seda põhitoiduna, nii hea!

Energiajook. Üritan maha jätta, ausalt!

Laiskade inimeste toit aka kiirnuudlid + brokkoli/rohelised oad/porx