pühapäev, 2. jaanuar 2011

Maailma ebaõnnestunuim aastavahetus!

Work-work every fucking day!

 Küsisin aastavahetuse vabaks, et siis saaks Esperancesse teistega minna. Ei saanud, reede hommikul ja laup. õhtul pidin ikka töötama. Egas midagi, peab bäkkeris pidu panema!
 Erilist plaani ja viitsimist jooma hakata nagu polnud, aga samas tahtsin lõpuks tööle väikest vaheldust. Ostsin siis eestlasele kohaselt pudeli viinutskat ja hunniku energiajooki.
 Kell 5 alustasin oma peokesega, sest muud teha polnud. Kella 6 aeg tegin väikese pausi, et liiga ruttu purju ei jääks. Kell 11 töökaaslase sõnul juba magasin.
 Kuuldavasti kestis kõva möll kella 2-3ni. Kui mina hommikul ärkasin, olid mõned veel õues pidutsemas.. Juttude järgi tundub, et hea pidu oli. Kahju, et ma nii vara lõpetasin :D!

 Laupäev oli täielik surm. Ärkasin mingi 7-8 aeg üles, sest süda oli nii paha. Teadagi, kui armas vesi joomajärgsel hommikul on, eksole. Nii ma siis jõingi paar lonksu vett, ootasin 5-10min ja jooksin jälle vannituppa. Pole elusees nii nõrk ja haige olnud..
 Kella 10 aeg hakkasid töölt inimesed helistama, et ma varem tööle läheks. Paar korda lihtsalt ei võtnud vastu, lõpuks helistasin tagasi ja ütlesin, et mitte mingil juhul ei lähe enne õhtut tööle. Nii vihane olin, et ei lasta inimesel rahulikult terveneda kah.
 Tööd alustasin siiski tunnike varem, kui pidin. Kohale jõudes pistsid kõik töökaaslased üle resto kisama: "She is alive!!" Uimerdasin seal natuke ja siis sain veel bossilt sõimata, et ma nii aeglane olen. Hiljem hakkas üks töökaaslane virisema, et ma joogikülmikut täites sooje jooke kõige taha ei pressinud.
 Lõpuks oli selline tunne, et saadan nad kõik kuskile koledasse kohta. Mitte mingit respekti kellelgi kellegi vastu pole. Nemad võivad sulle helistada ükskõik millal ja tööle kamandada, kui lähed siis tänulikkusest võid ainult unistada.
 Kõige nõmedam on see, et teatud tundidel on päris palju rahvast ja töötajatel väga kiire. Koostööd kui sellist ei oska keegi teha. Eriti närvi ajab mind see, kui mõni töökaaslane võtab tellimuse vastu, hakkab seda täitma, jätab siis pooleli ja hakkab järgmist tellimust tegema. Mina siis avastan poolikud kohvid/koksid ja pean leiutama, mis nendest saama peaks. Kiiretel päevadel ikka alati 1-2 klienti tulevad oma kadunud jooke otsima.
 Lisaks veel siis see, et kuna ma olen üsna vaikne ja nö tagasihoidlik, siis arvavad töökaaslased, et võivad bossata. Mõni rohkem, mõni vähem, aga väga palju on sellist kamandamist ja enda ülesannete minu kaela määrimist. Ma väga vastu ei taha hakata veel, kogun enne rohkem raha ja siis muutun julgemaks :D!

 Täna hommikul läksin linnapeale mõnda avatud poodi otsima. Mingi hetk avastasin, et kaks vastamata kõnet, arvake kellelt?! Tagasi helistama ei hakanud, käigu metsa. Mina alustan täna planeeritud ajal!!!!
 Muideks, vahepeal tuli uus töötaja meile. Mingi kutt vms, kolm-neli päeva pidas vastu, siis sõimas bossil näo täis ja lahkus. Rääkis siin, et tema ei tööta inimese heaks, kes peab töötajaid nagu loomi jne.

 Igatahes nüüd mõtlen siin vaikselt, et teen silmad töökuulutuste osas uuesti lahti. Kiiret ei ole, aga samas kui midagi head silma jääb siis võiks proovida. Kalgoorlies õnneks resto ja baaritöid on nii, et tapab!
 Nõme on töid kogu aeg vahetada, aga samas ma siin kohe-kohe 3 nädalat olnud, kuu ära olla on juba täitsa OK! Töö iseenesest on normaalne, aga mis teha, kui töökaaslased sellised idioodid on!

PS. Telefon hakkas ideaalselt tööle!

1 kommentaar:

Murkarain ütles ...

Head uut aastat! :)