Ei saa ilma rutiinita.

 Nonii, mis minust peale Dampierit saanud on?!
 Perthi jõudsin esmaspäeval ja esimese asjana läksin ühte kesklinna korterit vaatama, millest saigi mu uus kodu.
 Päevad veetsin mööda linna kolades, sõpradega kohtudes ja poodlemas käies. Hea oli taas tsivilisatsioonis olla ja vaba igasugu töö rutiinidest.
 Nädala keskpaigas sain Cunderdini bossilt sõnumi, et ma neile külla läheks ja hiljem teatas ta, et neil oleks nädalaks ühele baaritüdrukule asendajat vaja. Nii ma otsustasin nädalaks Cunderdinisse külla minna!
 Nädala lõpus käisin veel Perthis Cudnerdini poistega väljas klubitamas ja laupäeval võtsid nemad mu autopeale ja läksimegi Cunderdini!
 Cundy inimesed võtsid mu rõõmsalt vastu ja töönädal möödus nii kiiresti, et ei saanud arugi. Viimasel päeval viimseid tunde lugedes sain bossilt sõnumi, et uus tüdruk muutis oma plaane ja boss tahaks mind üheks nädalaks veel nii, et maksab Perthis mu üüri ka. Otsustasin jääda.
 Teise nädala keskpaigal hakkasin tööl kõva häälega mõtlema, et äkki peakski aussi aja lõpuni Cunderdinis töötama, raha säästma ja seltskonda nautima. Mis ma seal Perthis üksi igavlen ja raha kulutan nii kui nii. Otsustatud.

 Nüüd olengi Cunderdinis, kuulan eesti raadiot ja loen päevi aussi lõpuni. Peale ligi 22 kuud on mul jäänud vaid 18 päeva. Tunded on segased, austraalia on nii koduks saanud ju! Kahju on kõigist ja kõigest lõplikult lahkuda, samas kodumaa igatsus on ikka peal ja ei jõua ära oodata, et taas oma normaalset elu elada!
 Tööinimese elust on küll siiber! Novembrist saati täis kohaga tööl olnud ja ainus puhkus oligi nädal Perthis. Vabadel päevadel olen ka väikelinnades lõksus ja midagi teha pole. Ma kardan, et kui lõpuks puhkus käes, ei oska ma endaga enam midagi peale hakata!

 Kõik teie, kes nüüd suurte silmadega arvavad, et 3 nädala pärast ma tagasi teie juures olen peate siiski veel pettuma. Nimelt läheb mu lend 2. juulil Perthist Jakartasse, Indoneesia pealinna ja seejärel 6. juulil lendan Indoneesiast Singapuri, kus ma saan kokku väikese Veroga, kellega Singapuri, Malaisiat, Taid, Vietnaami, Kamboodiat ja Laod läheme avastama!

PS, kui ma praegu midagi ei blogi, siis kolme nädala pärast ei jõua te ära lugeda neid postitusi, mis Aasiast tulema hakkavad!