Oeh. Tänane päev on tõsiselt raske olnud.
Hommikul oli mu tuju allapoole nulli, siiani vist kõige hullem Aussis oldud perioodil. Ma olin päris vihane, kurb jne. Mul oli tunne, et tahaks oma netipulga ja telefoni minema visata ja kuskile kaugele pärapõrgusse baari uuesti tööle minna.
Lõuna ajal aga suutsid paar inimest oma sõnumite/kirjadega mu tuju täiesti totaalselt muuta. Ma pole vist nii õnnelik terve Aussis oldud aja jooksul olnud. Ma suutsin isegi natuke õues olla ilma kärbeste peale väga närvi minemata! Ja see on tase!
Õhtul baaris esimesed tunnid ma ei suutnud normaalne olla. Kogu aeg muigasin, itsitasin ja kargasin õnnest ringi. Nagu väike laps noh! Aga siis hakkasin sellest vaikselt üle saama.
Üleüldiselt oli õhtu tore. Ainult üks asi rikkus seda: mõte, et ma ei näe neid inimesi arvatavasti enam mitte kui kunagi. Täiesti haige tunne oli seal naerda ja järgmine hetk pisaraid tagasi hoida. Ja no see tunne, kui keegi jälle minema läks ja hüvasti jättis.. Nad kõik mulle pere ja sõprade eest olnud ja nüüd lihtsalt vaatasin, kuidas nad baarist ja mu elust välja astusid.
Ma olen õnnelik, et ma saan siit minema. Eemale sellest igavusest ja tagasi tsivilisatsiooni. Sain siit nii palju uusi kogemusi ja ma olen jumala kindel, et Bolgart on mind isegi muutnud. Aga kurat, kui raske on neid inimesi nii maha jätta, vihkan seda tunnet! Aga pole midagi teha, see pidi varem või hiljem niikuinii juhtuma. Õnneks on mul osade facebookid, osade numbrid ja osade meilid. Mõnega arvatavasti jään edasi suhtlema. Ühte ei jäta ma kindlasti rahule, mu parim aussi meit!
2 kommentaari:
Väga põnev ja kirev lugemine. Leidsin su blogi lambist ja lugesin nüüd paari tunniga järjest läbi. Endal ka juba selline tunne nagu tunneks sind ja neid inimesi seal. Väga kift! Ootan juba järgmisi poste ja soovin sulle edu ja õnne edasistel kogemustekorjamistel. Hoia ikka pea püsti ja edasi!
Rain.
Oi, tänan kena kommentaari eest :). Tore kuulda, et huvitav lugeda on!
Veronika.
Postita kommentaar