kolmapäev, 18. juuli 2012

Langkawi, Malaisia - Ko Phangan, Tai.

 Pandungist järgmiseks sihtkohaks sai Langkawi saar, mis asub eelmisest natuke põhja pool, Tai ja Malaisia piiri peal. Oma asukoha tõttu on saar duty free, kuid hinnad on sellele vaatamata kallimad kui mujal Malaisias.

 Kohale jõudsime peale pikka loksuvat laevasõitu Laupäeva keskpäeval. Esimest korda peale kahenädalast reisimist andis väsimus ikka täiega tunda! Vaatasime Anetiga üksteisele otsa ja leppisime kokku, et täna vedeleme täiesti niisama.
 Õhtul käisime küll pisikesel jalutuskäigul ja avastasime mingisuguse ööturu, kus müüdi hästi palju erinevat huvitavat toitu, mida me huviga ka proovisime!

Ööturg.
 Järgmisel päeval tahtsin ma laiskusele vaatamata midagi huvitavat teha. Üritasin Anetti veenda, et ta mind planeerimisega aitaks, aga see jäi tulutuks. Egas midagi, tõusin püsti, pakkisin oma asjad ja suundusin mitte midagi ütlemata üksi linnapeale.

Linnaäärne merekallas.
 Käisin kolasin natuke ringi ja tegin pilte. Hiljem otsustasin minna väidetavalt Langkawi kõige ilusamasse randa. Tahtsin Anetti ka sinna kutsuda, aga kuna ma teda tagasi hosteli minnes ei leidnud, võtsin takso ja asusin üksi ranna poole teele.
 Kohale jõudes olin ikka üsna pettunud. Saare ilusaimast rannast ootaks ikka rohkemat. Ehk oli asi pilvises ilmas või midagi, aga koht oli täiesti tühi ja hall!

Nö Langkawi kõige lahedam rand.

Ogalik.
 Tegingi ainult paar pilti ja suundusin edasi. Koju tagasi oleks olnud natuke lame minna, niiet jalutasin 
veel ringi ja lõpuks käisin ära ka Underwater worldis, ehk veealuses maailmas. Seegi oli üsna
keskpärane, aga jäigi vast päeva kõige põnevamaks osaks.

Krevett.




Haug.











 
Malaisia - Tai.

 Mul on tõesti siiber pidevast planeerimisest ja busside-hostelite broneerimisest! Ammu oli teada, et sellest tuleb meil tõeline peavalu reis, aga ma ikkagi ei leidnud aega ja tahtmist, et uurida rohkem, kui umbkaudsed bussi-rongi ajad ja jaamad.
 Hommikul suundusime kindlalt praamiterminali, et kella 9.45sele paadile jõuda. Terminalis saime teada, et ajad on hoopis teised ja järgmine läheb alles kell 13.00. Ei jäänudki muud üle kui Starbucksi kohvikus 3 tundi passida.
 Kella 15 aeg jõudsime Tai terminali. Kuna me targad online viisat valmis ei teinud, pidime seal vähemalt tunni viisade saamisega jändama. Küll oli vaja pangas raha välja võtta, pilti teha, pabereid täita jne.
 Viisad lõpuks käes, leidsime mingisuguse autoromu, mille kärusse oma kottidega ronisime ja kohaliku bussijaama poole suundusime. Poole tunni pärast olime kohal ja pidime jälle tunnijagu ootama.

21. saj. buss!
Bussiga pidime sõitma poolteist tundi järgmisesse suuremasse linna, kust lähevad edasised bussid ja rongid. No see sõit venis taas 2 tunniseks!
 Järgmisesse bussijaama jõudes selgus, et kuigi internetis ütles, et viimane buss läheb kell 19, siis tegelikkuses läks viimane kell 15! Lootusetu tundega vaatasime kaarti, kus olime läbinud terve päevaga kogu teekonnast ehk kuuendiku.
 Järsku tuli meile meelde, et rong läheb 19.45! Nüüd oli 30 minutit, et rongijaama jõuda. Tormasime esimese autokäru peale ja asusime teele. Jaama jõudsime 15min enne rongi väljumist ja õnneks saime ka piletid! JUHUUU, me olime ikka täiesti sillas.
 Rongisõit pidi kestma 5 tunni jagu, niiet me üritasime oma rongivoodites natukenegi und saada. Just kui magama sain, aeti üles ja oli vaja rongist maha ronida.

Hääd und.
 Öö pidime veetma ikka täiesti kolkas jaamas! Sättisime oma rätikud nurka maha ja valvasime korda mööda prussakaid ja rotte. Ootasime hommikut, et järgmise bussiga 60km kaugusele laevaterminali minna. 

Küll on põnev.

 Issand kui pikk selle mõtetu tripi kirjeldus nüüd tuli! I am so sorry!

 Hommikul kell 6 väljus buss ja edasi läks kõik meie väsimusele vaatamata nii sujuvalt! Koh Phangani super ilusale saarele jõudes kutsuti meile infopunktist isegi hotelli auto järele, ei pidanud ise taksoga reisima!

Kookost keegi?
 Ülejäänud päev on möödunud niisama siin paradiisisaarel lesides! Käisime vedelesime basseiniääres, sõime rannabaaris lõunat ja käisime ookeanis ujumas.
 Kõige magusam oli pärastlõunal meie suurepärase vaatega rõdul võrkkiiges vedeleda! Milline elu :)!


Ma väga vabandan lonkava teksti pärast! Magamata öö ja päikese käes vedelemine on oma töö teinud.

Kommentaare ei ole: