Hakkab pihta jälle! Mu õnn on taas minu vastu pööranud ja kõik kisub pekki!!!!!
Täna hommikul ärkasin teadmisega, et vaja tööd otsima minna. Sättisingi end valmis, istusin autosse ja sõitsin kesklinnapiirile.
Jalutasin päris palju aga no mitte kuskil ei vajata töötajaid. Täiesti masendav, kui mul tööd vaja pole, tuleb pakkumisi uksest-aknast ja kui mul nüüd on vaja, pole midagi.
Mitu tundi tühja tiirelnud mõtlesin järgmisesse äärelinna sõita. Istusin autosse ja üllatus-üllatus, käima läheb teine, aga teeb väga imelikke hääli ja sureb kohe välja.
Peale paari proovimist oli tahtmine karjuda, nutta ja röökida. Seda ma siiski ei teinud, lihtsalt istusin ja mõtlesin, et no mida kuradit nüüd. Väljas oli megapalav ja auto oli päikse käes, kuna lisaks mul väike kahtlus juba nädalake, et auto ventilatsioonisüsteemi vms pole kõik korras, otsustasin auto rahule jätta ja jahedamatel tundidel tagasi tulla.
Käisin lõunatamas ning jalutasin veel jupp aega. Tagasi auto juures keerasin väriseva käega võtit ja auto käivitus ilusasti. Keskpäevane kõva mürin oli kadunud aga auto hääl polnud ikka päris õige ja ma ei julgenud keset teed välja suremisega riskida niiet jätsin mootori tööle ja otsustasin 15min oodata ja kuulata. Polnudki vaja, 5min pärast läksid hääled taas kõvemaks ja auto suri välja.
Egas midagi, võtsin oma GPS ja asusin kodupoole teele. 10km-st pool sai läbitud trammidega, pool jala. Palavus, sitt tuju, villis jalad ja nutumaik kurgus. Ilge tahtmine oli ja on siiani kõik perse saata ja koju ära tulla.
Eelmine nädal mõtlesin ma veel õnnelikult, et kui mul midagi muud pole, siis on mul parimaks sõbraks mu auto, kes mind kindlasti veel tuhandeid kilomeetreid edasi viib. Nii palju siis sellest. KUSJUURES, nii uskumatu kui see ka pole, arvake, mida ma täna öösel unes nägin? Mul oli õudusunenägu sellest, kuidas ma autot üritasin lootusetult käivitada. Nägin unes kuidas igasugu imenippe proovisin, aga auto ei läinud tööle. Ausalt, ma ei tee nalja, selline unenägu mul täna öösel oli.
Teemasse tagasi tulles, alla anda ma EI TAHA!! Majaomanik lubas appi tulla, homme üritame auto kuskile mehaaniku kätte viia ja uurida palju parandamine maksma läheks. Karta on, et summa võib päris õudne olla. Kui on ikka väga hirmus, tuleb kuskile autoprügilasse saata. Kuidas ma ilma autota hakkama saan, on omaette küsimus muidugi. Elan rongi ja trammipeatustest 1,5km kaugusel, kesklinna on veel 45min rongisõit ka siit. Tööd mul ka pole. Kogu oma kola kohvrisse kuidagi ei mahuta, auto pagass oli niigi ääreni täis. Siiani pool träni autos.
Kulutan nüüd oma töötu inimese viimased rahad auto paranduse peale ja olen taas alguses, tööta, rahata ja võib-olla autota. Elu on ilus!
4 kommentaari:
Sounds fun :D
Ega see aussi elu meelakkumine pole, tööd pole nii kerge leida. Seda kurdavad isegi aussid.
No tööd tegelikult ju on. Lihtsalt ükski nendest ei sobi. Poole kohaga, väikse palgaga, ebamugavas asukohas jne jne :D. Meelakkumine pole elu kusagil aga aussis eestiga võrreldes kindlasti lihtsam hakkama saada.
Sinust on saanud t6eline aussie, ilma autota variseb maailm kokku.
Aga tagasi reaalsusesse. Auto mitteomamine ei ole maailma l6pp vaid vabaduse algus. Saab ka autota
Mina ei saa :D!!!!!!!!!! Mul pole oma kola kuskile panna, ma nii laisk ja mugav, et ei viitsi rongide ja bussidega linnast-linna sõita, hääletada ei julge jne :D.
Postita kommentaar