esmaspäev, 18. aprill 2011

Loxton & working hostel.

 Ahoi ahoi! Annan teile siis kiire ülevaate oma uuest elust.

 Eile hommikul saabusin siis oma lõpp-sihtkohta, Loxtonisse. Esmamulje linnast oli üsna positiivne. Selline pisike, ilus ja roheline linnake mitmete poodide/kohvikute jmsga.
 Hosteli jõudes selgus, et hakkan tuba jagama kolme eesti tüdrukuga. Novot siis, igal pool neid eestlasi ikka on. Võtsin autost olulisema kola ja kolisin sisse. Midagi muud teha ei oskanud niiet käisin tuiasin natuke linnapeal ringi.
 Tagasi tulles olid eesti tüdrukud oma tööpäeva lõpetanud ja saime tutvust tehtud. Täitsa normaalsed hullud piffid on. Nad on siin 6 nädalat olnud ja tööga pidi üsna jama olukord olema. Muidu on siis tartu piffid ja aussi tulid märtsis.
 Igatahes edasine päev möödus ringi tuiates, rõdul passides jne. Midagi asjalikku peale ei oska hakata, inimesed kõik võõrad ja ei tundu üldse nii toredad, kui Kalgoorlie omad. Mingi hetk tuli jälle meeletu igatsushoog peale ja siis sai jupp aega telefoni otsas istutud. Rääkisin Kalgoorlie eestlase, sakslase ja inglasega natuke. Peale seda veel kergelt üle poole tunni oma nüüdsest siis exkutiga.
 Õhtul sai kaarte pelatud ja üsna vara magama mindud, sest mitte essugi teha ei olnud.

 Täna hommikul sai siis toidupoest natuke süüa toomas käidud. Kalgoorlies üritasin ka ikka raha mitte liiga palju kulutada, aga täna poes vaatasin ikka ainult odavaid asju, sest juttude järgi pole tööd vähemalt kaheks nädalaks.
 Tegin omale nö aussireisi ja eestisäästu fondid panka. Kaks mingit eraldi accounti vms. Nullarbori reis läks maksma mingisugune 8000 eeki ja nüüd on reisifondis peale bäkkeri ja toidu eest maksmise umbes 1000 eeki alles. Kahe nädala bäkkeriüür on kuskil 2200.- plus siis toit... Egas midagi, peabki oma eestisäästu fondile kallale minema.
 Muidu jah, ma ei kujuta ettegi kuidas ma selle kaks nädalat nüüd sisustan. Päris suur pettumus on ikka küll, oleks võinud ju paar nädalat veel Kalis olla. Hea töö, super seltskond.. Nüüd istun siin, midagi teha ei oska, tööd ei ole ja kui tuleb siis väikesepalgaline orjatöö. Super - super. Selline tunne on, et läheks kohe Kali tagasi oma luxuslikku elu elama. Aga ei tohi, Melbourne, Sydney jms tuleb ka enne läbi käia.
 Koduigatsust pole, Kalgoorlie igatsus on. Imelik, heh?

1 kommentaar:

Murkarain ütles ...

Loodan, et leiad ikka motivatsiooni, et edasi minna. Edu tööotsingutel ja suurlinnaeluga sisseelamisel!
Küll kõik ülesmäge jälle minema hakkab!
No worries, :)

Rain