esmaspäev, 2. jaanuar 2012

Jõulud ja aastavahetus.

 Nii, enne kui ma alustan, mainin, et 5 minutit tagasi, aiast tuppa tulles ja ust sulgedes kukkus mulle ukseraamilt sisalik käe peale ja mu käes olnud kuum tee lendas suurest ehmatusest igas ilmakaares laiali.
 Teed jõin ma ainult sellepärast, et oma superhea pähklimaitselise kohvi sisse piima valades avastasin, et piim oli halvaks läinud. Tere hommikust!

 Jõulud.
 24.detsember pole siinmaal mingi eriline pidustus. Minu jaoks oli ka tavaline tööpäev, paar perekonda oli baari tulnud, et siis koos õhtusööki süüa, nagu igal teiselgi õhtul. Vaikne..
 25.detsember see-eest oli meil suur jõululõuna. Minu hooleks oli lahendada kõigi ~55 inimese joogimure, teised tüdrukud pidid hoolitsema söökide, nõude jms eest. Milline imeline jõulutunne on higimull otsaees ringi joosta ja pudeleid avada ning õlle valada.
 Kui 5 tundi oli ringi joostud, avanes võimalus kümneks minutiks bossi perekonna juurde maha istuda ja juba külmaks muutunud jõulusööki nautida. Söök söödud, alustasime koristamisega. Jahm...
 Õhtul kogunes väike seltskond bossi aeda basseinipeole. Pidu algas väga rahulikult, minul oli millegipärast megapalju energiat ja lõpuks suutsin veenda väikese kamba joogi-kaardimänge mängima. Edasine õhtu kujunes üsna meeletuks. Detailidesse siinkohal suguvõsa tervisele mõeldes laskuma ei hakka :).

 Jõulude ja aastavahetuse vahele jäänud nädalake möödus üsna rahulikult. Tavaline töönädal tavaliste väikeste õhtuste tsillimistega ja viimase aja tavalise "kopp on ees" tundega.

Aastavahetus.
 Aastavahetuse plaanid kõikusid tugevalt kahe koha vahel. Perth vs Bremer Bay. Perth oli selline tavaline algne plaan, Bremer Bay mingisugune lõunaranniku kohake kuhu kõik Cundy kohalikud suundusid ja mind ka kaasa kutsusid.
 Viimasel hetkel sai siiski Perthi kasuks otsustatud. Laupäeva lõuna möödus veel tööl, peale seda suundusime mu hollandi majakaaslasega Perthi.
 Alustasime Fremantles jalutuskäiguga ja india toiduga, mis etterutates öeldes oli minuarust aastavahetuse parim osa.
 Edasi käisime korra Rockinghamis ühe tuttava majas, see osutus kõige hullemaks läbikukkumiseks niiet õhtut veel päästa üritades suundusime kesklinna.
 Kesklinnas saime kokku mu Mildura prantsuse perega ja suundusime tavalistesse baaridesse. Minul mingit peotuju ei olnud niiet joomise osas piirdusin ühe siidriga. Vot sulle aastavahetust siis.

Ilutulestikku ei näinud, kõige erilisemaks emotsiooniks jäi Fremantle rannas 2011 aasta päikesega hüvasti jätmine ja terve pühapäev möödus väga halli enesetundega.


 Üldiselt on mul kõigest kopp jumala ees. Tööl on liiga palju vaikseid ja igavaid hetki, kus mitte kedagi baaris pole ja me kõik lage vahime. Kohalikud on kõik juba tuttavad, küla on risti-rästi läbi käidud, majakaaslaste kohta ei saa siin avalikult midagi halba öelda, aga no kui kolm täiesti erinevat inimest peavad koos elama ja töötama siis ühel hetkel ei suuda enam.. Hetkel pole veel probleeme olnud, aga mul on nii siiber!
 Õnneks on nüüd jõulud ja aastavahetus läbi, inimesed hakkavad maha rahunema ja saab normaalse elu juurde tagasi pöörduda. Kui tunne paremaks ei lähe siis tuleb lõpuks minema minna. Ma sellisena kaua enam ei suuda!

 Oi te seal kaugel maal, te ei kujuta ettegi kui väga ma OMA elu OMA inimestega siin igatsen praegu! Head uut aastat! 2012 aasta ei möödu teiega tsillimata, see on minu lubadus :)!


 Oh, I just google translated my blog to english and it was total bullshit. Just to let you know, you cheeky english speaking people!

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Head uut aastat, Vero! H.

Murkarain ütles ...

Hei, pole sinust ammu miskit kuulnud. Head 2012 sullegi! Me oleme nüüdseks juba 2 kuud Manjimupis olnud. Täpselt sama tunne on, tüdinenud sellest kohast. Kuu pärast saab farm tehtud, aga maja saime min 6 kuuks. Mõtleme, et ehk peaks siiski juba varem edasi liikuma hakkama. Töö on lihtne, elu on hea, aga midagi on puudu. Ei tahaks nagu ka 6 kuud reisist Manjis ära raisata. Saan selles mõttes sinust täiesti aru. Sul on vist sama tunne seal hetkel. Aussi sai tuldud mul selle mõttega, et siin ei lase ma rutiinil tekkida ja kui see "nelja seina" tunne tekkima peaks, liigume edasi. Siin on liiga lihtne ja rutiinne. Teisest küljest jälle ei julge siin käega lüüa, sest ei tea kuidas tööga põhja pool on. Sa hoia ikka pea püsti, üks päev on igavam ja teine päev jälle uued emotsioonid ja palju positiivsem olla.

Lohutuseks sulle, et sa polnud ainuke, kelle aastavahetus vett vedama läks. Me töötasime ka 31. ja jäime lõpuks üldse Manjimuppi. Sul vähemalt selle koha pealt veab, et järgmine aasta saad oma päris sõpradega juba 2013 vastu võtta. :)

Jõudu, jaksu ja kõike parimat sulle!

Veronika ütles ...

Jah, eks see tüdimus ja rutiin on täpselt need asjad, mida aussis olles kogeda ei taha, samas kerged tekkima.
Ma nüüdseks lasin cundyst jalga ja olen juba uues kohas. Kurb natuke aga samas super jälle uues keskkonnas olla. Varsti blogin ka, netiga natuke nutused lood mul siin, pean telstra netipulga ostma omale.
Te kannatage see üks kuu ära ja siis vast jah minge minema kui saate. 6 kuud manjis olla on päris hull vist.. ma seal korra käinud, selline liiga pisike koht, et pool aastat seal veeta. Põhjas peaks tööd olema küll.. Idakaldaga olge ettevaatlikud.. :). Keep in toughts whenever I get my internet stuff sorted :).

Nautige aussi!!! Ma ikka üritan teie blogil ka silma peal hoida!
V.

Murkarain ütles ...

Tänud julgustuse eest. Planeerime siis veits ja eks näis mis edasi saama hakkab.

Kirjuta jah, kui aega ja netti saad. Olles ise Aussis, saan nüüd aru, et igapäevane kirjutamine, isegi iganädalane, on üsna raske ülesanne. Aeg liigub ikka mega kiirusega.

Parimat!