kolmapäev, 30. märts 2011

Väga segane tekst. Hei hei!

 No ma tõesti ei tea, kuidas mul nii harva postitada õnnestub.. Aeg läheb kuidagi nii kiiresti ja midagi eriliselt põnevat ei juhtu. Egas midagi, kirjutan taas üleüldiselt oma elust ja olust. Võib-olla avaldan lõpuks ühe saladuse ka, eks näis, ma kirjutamise käigus kaalun seda asja veel :)!

 Niisiis peaks oma baaritööst rohkem kirjutama. Nagu ma juba maininud olen, on see nagu eesti nimeta vms. Ainult selle erinevusega, et nimetas ei ole pesus baaridaame.. No igatahes, mõnikord on tõsiselt kiire ja baar rahvast täis ja samas järgmine päev võib igavusest lolliks minna. Muidu töö on tõesti äge, töökaaslased toredad ja boss ka täitsa okei. Baaritöö on kõvasti lahedam kui resto oma. Restos on ettekandja kuidagi kõvasti madalam kui baaris baaridaam. Lollita, ropenda, karju, tantsi, laula palju tahad, ning kui mõni klient ülbe on võib vabalt kuupeale saata (omamoodi taktitundega muidugi :)).
 Mulle meeldib mu töö tõesti ning üsna kahju, et see kohe läbi saab. Otsustasin lõpuks, et on aeg edasi liikuda ja et ennast veel rohkem tagant sundida, ütlesin baaris, et lähen paari nädala pärast minema. Taaskord tegin sama lolli vea, mille eelmine kord Montys. Baarist anti mulle vaba nädalavahetus, et siis uut tüdrukut treenida. Mis selle mõte on? Sama hästi võivad nad teda treenida, kui ma läinud olen ju. Tobe süsteem. Muideks meie üks niiöelda duty-manageridest (järelvaataja/mänedzer) lahkus päevapealt. Õpin äkki nüüd ise, ja õppige teie ka, kes te aussis olete/tulete. Ärge kunagi öelge, et paari nädala pärast lahkute! Nädal etteteatamisaega on okei, vist..

 Lahkumisest juba juttu tehes räägin siis veits oma edasistest plaanidest ka. Praegune mõte on siis umbes 13 aprilli paiku lõuna aussi minna. Seal hakkab apelsini korjamise hooaeg, üritaks seal farmikaid tegema hakata. Põhimõtteliselt pean siis sõitma 2500km. Kerge hirm on juba praegu sees, peale mõningasi jamasid oma autoga, on usaldus selle vastu kadunud. Eks ma saangi oma palvetega igavust peletada.. Mu musikallis audikesekene, palun ära vea mind alt, palun palun palun!

 Ilm on taaskord ilusaks läinud. Päeval on palav, öösel külm. Viimasel ajal ei saa ma eriti magada, ärkan alati, isegi kui kell 4-5 magama olen läinud, 7-8 aeg üles. Paar korda olen niisama jalutama läinud ja no need külmad hommikud, eriti kui kuskilt värskelt niidetud muru lõhna tuleb, tuletavad mulle eestit meelde ja no see igatsus, mis seejärel tuleb, on ikka meeletu!

 No nüüd siis see saladus, mida lubasin. Arvake nüüd, miks ma tegelikult nii kaua siin Kalgoorlies passinud olen? Miks ma eriti lahkuda ei taha? Sest mul on juba esimestest Kali nädalatest (detsembrist) mingisugune boyfriendi moodi teema siin olnud. Ma ei hakka sellest väga pikalt kirjutama, ütleme nii, et asi on keeruline. Mingi hetk peame nii kui nii lahku minema, tahame seda või mitte. Igatahes nüüd paar päeva on täiesti hullumeelsed olnud. Ma ei suuda otsustada, kuidas olla, kas käituda normaalselt või kõik metsa keerata, et siis kergem lahkuda oleks. Oh, ei tea :)!


No mida jubedat postitust, lähen häbenen nüüd silmad peast, da-daa!
Veronika aka Veronica.

2 kommentaari:

Annabel ütles ...

Raske oli lugeda kuna tahtsin kohe viimast teemat lugeda ja kui juba esimesed sõnad lugesin hoidsin kätt peal ja lugesin muu huvitava ka üle:D Urr-urr:))


Annabel

Liina Liina ütles ...

ma tegin täpselt samamoodi nagu Annabel! :D hoidsin kätt peal, tahtsin ikka enne teised asjad lugeda ja saladuse "kirsiks tordi peal" jätta.. hahaa, aga boyfriendi teema on küll äge, olin ise detsembris samas olukorras - teadsin et pean lahkuma, ja tegelikult paratamatult tekitasime teineteisega probleeme (vist pinge oli sees), kuid kokkuvõttes läks kõik hästi ja loodan et sul ka! kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab :)