teisipäev, 31. august 2010

30. August

Appi, ma tahtsin just magama minna, aga siis tuli meelde, et blogi kirjutamata. Õnneks pole täna eriti sisukas päev olnud, niiet saan ehk lühidalt teha.

Täna öösel sadas räigelt! Ma ärkasin üles ja mõtlesin, et äkki juhtub midagi. Ausalt, meeletu padukas oli! Kuna uni oli häiritud siis hakkasid rongide pasundamised ka segama, ju siis oli kell mingi 6 hommikul ehk. Õnneks jäin varsti jälle magama.
Hommikul kella 9 ajal ärkasin, tegin end korda, tervitasin Niki ja läksin rongiga linna. Seal käisin esimese asjana söömas, seejärel läksin Aussi Jobsi. Passisin seal mingi 3-4h enne kui Anissaga rääkida sain. Ta ütles, et kui ma homme tagasi lähen saab ta mu kuskile väga pärapõrgusse baari paariks nädalaks saata. Seal saaksin lõpuks inglise keele normaalselt suhu ja kogemused ka.
Peale Aussi Jobsi läksin kolasin natuke linnapeal, käisin jõe ääres, mõtlesin töö peale jne. Seejärel sõin uuesti ning tulin koju tagasi. Kell oli selleks ajaks mingi 5-6 õhtul.
Täiesti hullumeelne, kui abivalmid ja sõbralikud kohalikud inimesed on! Linnas enne ära tulekut vahtisin mingeid postkaste nagu imeasju, esimene tüüp, kes mööda läks, astus ligi ja küsis, kas mul abi vaja jne. Ma vaatasin teda alguses nagu tonti, ehmatasin päris ära, ei saanud pihta, mida ta nüüd tahab :D. Õnneks sain sellest kiiresti üle ja suutsin ikka viisakaks ja sõbralikuks jääda temaga.
Kusjuures sellist viisakust kohtab päris tihti. Okei tõesti, kõik pole sellised, aga no kui sageli läheb mõni eestlane kellelegi linnas ise juurde abi pakkuma? Siin on see normaalne.
Igatahes (ma alustan päris tihti lõike sõnaga "igatahes" :S), õhtul rääkisin Nikiga ja papsiga tööst. Mõlemad soovitasid natuke oodata ja otsida mõnda paremat kohta. Praegu saan ju nkn veel Niki juures olla ja raha pole ka veel otsas. Nik otsis mulle isegi kohalikud ajalehed välja, joonis mõned töökohad alla ja soovitas nende kohta uurida. Kirjutasingi siin nüüd omale resume (cv), töökohtade numbrid ja meiliaadressid üles, homme hommikul võtan julguse kokku ja helistan need läbi. Kui nendest kasu pole, prindin cv välja, teen koopiaid kuskil ja lähen uuesti linnapeale. Kui homme täielikult feilin siis võtan arvatavasti selle country pubi koha vastu. Uusi seiklusi saab sealt nkn ja kui ei meeldi, võin iga kell ära tulla!

3 kommentaari:

Vero. ütles ...

No ma ei tea, kohe sean oma sammud linna poole, seal otsin mõne vaikse nurgakese, võtan julguse kokku, helistan need nr läbi, mis mul on ja vaatan, mis nad räägivad.. Kui lootust pole siis tõesti countrykas..

MissisS ütles ...

Nik on see vanamees,kes ühel pildil olI?

Vero. ütles ...

Just, naine on Norma :).