esmaspäev, 27. juuni 2011

Õudne pühapäev!

 Ma lihtsalt pean oma jubedast pühapäevast kirjutama.

 Ilm oli superilus! Nagu eesti päikeseline mai algus. Laiasin verandal toolis ja võtsin silmad kinni päikest. Üks hetk tundsin, et keegi katsub jalga, tegin silmad lahti ja seal oli käelaba suurune jõevähk! Ma hakkasin täiest kõrist röökima ja üritasin seda elukat käega maha lükata aga ta hoidis oma kombitsatega mu pükstest kinni. Röökisin tükk aega kuni süüdlase tüdruksõber selle eluka mult ära võttis.
 Ma pole vist varem nii šhokis olnud. Hetkel kui see jõevähk läinud oli, lõpetasin karjumise ja hakkasin nutma. See polnud selline kurbusest nutmine, ma nagu naersin, sõimasin, vandusin ja pisarad lihtsalt jooksid. Avastasin, et kõik majakaaslased olid mu kisa peale õue jooksnud. Päris piinlik oli! Prantslasest süüdlane kukkus kohe vabandama, pakkus mulle šhokolaadi ja mahla jne. Kõik teised prantsuse poisid tulid ka kallistama ja rahustama. Nii armas ;)!
 See vabandamine aga ei teinud asja üldse paremaks. Üritasin lihtsalt ringi jalutada ja maha rahuneda, aga värisesin veel tükk aega. Täiesti hullumeelne. Ma tegelikult ei karda mingeid vähilaadseid elukaid vms, aga see tuli nii ootamatult. Pühapäeval rahulikult päikest võttes ei tule pähegi, et keegi kuskilt jõevähi on saanud ja selle sulle nüüd sülle paneb! Prantslase enesetunne oli ka megasitt.. Saan aru kah, ta tahtis ju ainult naljatada, aga mina pistsin röökima ja nutma..

 Šhokk läks peagi üle aga meeleolu oli ikka halb. Tuju läks kurvaks ja põgenesin majast oma telfi ja kõrvaklappidega pikale jalutuskäigule parki. Lihtsalt pidin oma halva tuju välja elama.

 Pargist tagasi olles tahtsin süüa teha ja avastasin, et keegi oli minu potis midagi tõeliselt põhja kõrvetanud. Pistsin kisama, et kes kurat mu potiga nii on teinud ja pesemata on jätnud. Üks prantsuse poistest tunnistas süü üles ja nüüd tundis tema end nii halvasti. Seekord pidin mina teda lohutama hakkama, et kõik on OK ja ma kasutan siis teist potti ja plapla.

 Õhtul käisime prantslastega piljardit mängimas. Ma olin niigi tujukas ja siis ajas täiega tuuri see, et nad kogu aeg prantsuse keelt rääkisid. Ma saan aru, et enda keeles on lihtsam suhelda ja teiste rahvuskaaslastega imelik inglise keeles rääkida, aga ma olin ju ainus, kes prantsuse keelt ei mõista. Kui ma lõpuks lihtsalt pauside ajal istusin ja telefoniga mängisin, said nad õnneks aru ja üritasid rohkem inglise keeles rääkida.


 Täna oli pikk tööpäev. 7.30 - 18.15, õnneks sain terve päeva sorteerida ja aeg läks kiiresti. Tegin isegi paar pilti salaja :).
Õhtusöögiks olid munaspagetid (ma ei tea kuidas neid tegelikult eesti keeles kutsutakse), paprika ja muna. Praadisin kõik koos läbi ja mmm, nii hea :)!

Tööl. Vaikne nurk :).
Helen armastab ka seda tööd :)!














Igatseme oma majakaaslast Mariat!





Üks viiest beebist.










Kevin & Christophe








Jaanituli!






laupäev, 25. juuni 2011

Jaanid koopainimeste kombel!

 Nonii!

 Kõigepealt räägin, kui tüdinenud ma oma tööst olen! Esiteks neljapäeval eeldasin, et lõpetame 3-4 aeg, kuna esmasp-kolmap nii oli. Kella 2 aeg oli kopp jumala ees ja üritasin kannatada. Natukese aja pärast teatati meile, et täna peame kella 6-7ni olema. Mul oli ausalt nutt kurgus. Ma lihtsalt seisin, üritasin emotsioone alla suruda ja toppisin vihaga mandariine kastidesse. Hetkel, kui mu töökaaslased meeleolu tõstmiseks erinevaid laule laulma hakkasid, tuli mulle titanicu uppumine silmeette. Selline allaandmise tunne tuli!
 Teiseks, reedel teatati meile, et peame oma suure konteineri tühjaks pakkima ja siis saame koju. Tempo tõstmiseks avastas üks piff, et võiks salaja masina ühe osa lahti lammutada nii, et mandariinid otse kasti kukuvad. Esimese klassi mandariini kastidesse läksid kolinal kõik koledad, pragunenud ja mädanenud mandariinid. Kahel tsikil oli kaks kasti ees ja lihtsalt lahmisid. Minul kastidest nii kopp ees, et otsustasin kaaluja olla. Nemad tegid kaste, mina kaalusin. Üks kast peab olema 16kg. Nii ma siis jalutasin seal nendega ringi. Õhtul ei pidanud trenni minema vähemalt...

 PIDU PIDU PIDU PIDU!!!

 Reede õhtul toimus teises hostelis kostüümipidu. Teemaks koopainimesed! Tööl terve nädal räägiti sellest aga mina mõtlesin, et jätan vahele, kuna pole aega mingite kostüümidega mässata. KUID nagu ikka, on hosteli 30 inimese seas andekaid. Üks tüdruk tegi kõigile soovijatele kiirelt kostüümid. Niisiis jäi vaid meik ja soeng ning voilaaaa!
 Sättisime kõik valmis end, möllasime natuke oma hostelis ja kella 10 aeg rändasime uude asulasse. Teel sinna käisime läbi bensukast. Mis te arvate, kuidas inimesed meid vaatasid? Ohoo, you guys are having a great night right?! (ohoo, teil on võimas õhtu, jeah?!). Lisaks signaalitasid enamus autojuhte, kes mööda sõitma sattusid..
 Hetkel, mil bensukas olime, sattus sinna ka keskealine paar. Naisel oli leopardimustriline pluus. Meie kutid jooksid kohe juttu tegema ja uurisid, kas tema tuleb ka peole meiega. Meil oli nalja kui palju ja paaril sama moodi. Sai isegi paar pilti tehtud koos selle tädikesega!
 Hosteli pidu oli ülikõva! Neil oli isegi dj! Tantsisime ja möllasime varahommikuni laudadel nagu ühed õiged koopainimesed seda tegema peavad! Võimas! Ma armastan nüüd kostüümipidusid!!

 Täna, laupäeval käisime pesumajas riideid pesemas. Mingi plaan on trenni ka minna, aga mul on tekiilast meeletu peavalu.. Õhtul toimub taas meie hostelis suur pidu. Tähistame ühe prantsuse tüdruku sünnipäeva, jaanipäeva ja niisama laupäeva.
 Jah, issi-emme, vanaemad-vanaisad, ma tean.. Mildura on lihtsalt hullumaja. Siin ei saa mitte pidutseda. Ma eelmine laupäev kuulasin terve õhtu, kuidas kõik mu kallal nokkisid, sest ma ei viitsinud välja minna nendega.
 Nüüd on mul veel 4 kohustuslikku nädalat siin hullumajas jäänud. Siiani üks meeletumaid mälestusi Austraaliast. Kõige nõmedam töö ja kõige hullemad peod!

Eesti poisid muide :)!
Helen & Chloe

esmaspäev, 20. juuni 2011

Madhouse ehk hullumaja.

 Oeh.. Taas ei tea, millest alustada, millest rääkida ja millest mitte. Ei tohiks vist nii pikki vahesid postitamisel jätta..

 Okei, töönädal oli nagu iga teinegi. Läks küll üsna kiirelt, sest esmaspäev oli ju vaba. Trennis peale tööd käia eriti ei viitsinud. Reedel, pühapäeval ja täna sai siiski käidud.

 Okei-okei-okei. Tööst ja trennist viimasel ajal niigi palju jahutud. Räägime siis nüüd üllatus-üllatus pidudest, poistest ja niisama semudest. PS, nii ebamugav on avalikult ausalt kirjutada nendest, õõõõõh, issi-emme oiijummel!!!

 Peod.. No nendest ka piisavalt jahutud. See nädal plaanisin koju jääda, aga siin on see täiesti võimatu. Teised lihtsalt sunnivad! Õnneks oli seekord selline üsna rahulik ja mõnus. Jäin rahule :)!

 Poisid.. (muideks kirjutasin just pika lõigu aga kustutasin ära, sest siin Milduras paar eestlastest ühist tuttavat nende poistega!) IGATAHES see Kalgoorlie kutt otsustas mulle helistada ükspäev. Ehmatas mu päris ära. Rääkisime üsna pikalt niisama sellest, mis teinud oleme jne. Ausaltöeldes oleks vist parem, kui ta poleks helistanud. Tahaksin ta täielikult peast välja visata!
 Töökaaslasest kutiga sai täna päris palju nalja. Mingi hetk hakkasin iga kord teda vaadates põhjuseta naerma. Teate küll seda jubedad naeru, kui enam pidama ei saa eks.. Noh meelelahutus ikka!
 Ja oeh-oeh.. Põhimõtteliselt siis selline värk, et mul siin hostelis vaikselt uus austraalia kutt tekkimas.. Mingi tõmme on juba paar nädalat olnud ja nüüd asjad järsku tõsisemaks läinud. Tore kutt on ja peale tööd on mõnus, kui keegi nunnutama hakkab ju :).. Kui ma nüüd ainult oma eelmise peast välja saaks.. Oh, ma tean jahh, olen paha ja vastik ning ei peaks uutega mässama, kui eelmisest üle pole saanud, aga see kõik juhtus nii kiiresti ja ma ei jõudnud reageerida.. Eks näis, mis saama hakkab.. Tsau emme-issi :)! Nii tore, eksole!

 Niisama semudest väga enam kirjutada ei viitsi. Lihtsalt täna tööl mõtlesin sellest, kui palju erinevaid inimesi siin aussis rännates ikka kohtab. Eestis niisama normaalset elu elades ikka suhtled rohkem sellistega, kellega hästi klapib vms. Aga siin elab kahes tavalises elumajas kokku hetkel mingi 25 täiesti suvalist rändurit. Võtke nüüd tänavalt esimesed ettejuhtuvad näiteks 15 enamvähem ühte vanusegruppi kuuluvat inimest ja pange pisikesse majja elama.. Eksole...
 Meil siin üks seltsimees otsustas reedel purjus peaga näiteks maja ukse jalaga maha peksta ja ühe madratsi ära põletada. Jumal tänatud, et see kutt minu naabermajas elab.. Meie maja on see ülemlinn, teist maja kutsutakse ghettoks...

Mwahhaa, seda posti ma küll facebookis ei kuuluta, niiet see selline ülemlinna põrandaalune teema nüüd! Ma niikuinii TSILLIN rohkem ghetto rahvaga!

Jajaa, mu kirjutamisstiil longab täna sajakahega..

esmaspäev, 13. juuni 2011

Long weekend aka pikk nädalavahetus.

 Nii igav on! Samas ei viitsi midagi teha ka, niiet otsustasin blogi kirjutada.

 See nädal on kuidagi imelik olnud. Tööl esmaspäeval öeldi, et saab taas olema kiire nädal, mis tähendab siis 10 tunniseid tööpäevi. Nii palju siis sellest, iga päev saime 2-3h varem lahti kui tavaliselt. KUID reedel pidime siiski täispika päeva töötama. Aitäh!
 Muidu tööst veel nii palju, et kuna minul auto on, pidime minu hostelitsikiga neljapäeval teistest kauemaks tööle jääma. NING pidime ka laupäeval pool päeva töötama.

 Reedel hakkasid kõik pidu panema ja meie hostelitsikiga ei suutnud vastu panna. Plaanisime paar koksi juua ja mõneks tunniks teistega väljagi minna. AGA lõpetasime alles 3 hommikul. Kell 7 pidime tööl olema. Mina olin hommikul enam vähem konditsioonis aga see hostelitsikk ei mäleta näiteks, et ta teel tööle autos laetulega mängis.
 Laupäeval peale tööd magasime paar tunnikest ja alustasime taas pidutsemist. Seekord oli mõte lihtsalt hostelis paar jooki juua, aga taas läksime välja ja pidu kestis varahommikuni.
 Pühapäeval olin mina täiesti laip. Küllap olen mina veel liiga noor, sest teised, minust vanemad, läksid ka PÜHAPÄEVA õhtul välja.

 Nagu ma vist varemgi maininud olen, on austraalia inimesed veidrad. Näiteks täna tähistatakse siin Inglise kuninganna sünnipäeva. See tähendab, et kõigil on töölt vaba päev, ehk siis public holiday. Muideks pole kuningannal tegelikult isegi mitte sünnipäev täna. Ma ei ole siiani aru saanud, miks nad seda siin nüüd tähistavad siis..

 Muidu hmm, eesti igatsus on ikka nii suur noh.. Tahaks niiiii väga tagasi oma inimeste juurde tulla, aga ma ei ole veel piisavalt austraaliat näinud.. Eks üritan ära kannatada..

 Meie hosteli kass tõi täna öösel oma pojad õuediivani peale.. Kokku on siis 5tk, meganunnud. Mulle küll ei meeldi, kuidas see süsteem siin nende kassidega käib, aga mis ma ikka teha saan..

 Eile öösel oli nii külm, et hommikuks olid meie toast kaks inimest suurde tuppa soojendi ette magama roninud. Kuna hostelimutt ei usu, et meil külm on ja väidab, et soojendit tuppa ei saa, sest ta peab mingeid regulatsioone täitma, otsustasime ise salaja soojendi osta. Ehk täna saab normaalselt magada siis!

 Okei, pooltunnike sai sisustatud. Nüüd pean uut tegevust otsima hakkama, adios amigos!


 PS. Kõigile, kellel facebooki pole, paar pilti kah.

Prantslane Kevin õnnelikult minu segi pekstud voodis.








Prantslane Anthony sama õnnelikult minu segi pekstud voodis.










Tervitustega eestlastelt, inglastelt, iirlastelt, austraallastelt ja mehhiklaselt!

kolmapäev, 8. juuni 2011

Mildura, Mildura, Mildura, milline paradiis!

Bonjour!

 Uudiseid väga pole, ikka sama vana jama. Töö, trenn, pidu ja niisama tsill.

Selliseid apelsine te poest ei leia, vist!
Töö
 Pakkimisele vahelduseks olen natuke lindilt tulevaid apelsine sorteerinud ka. Seda tehes läheb aeg natuke kiiremini aga samas on see kõvasti  igavam. Vähemalt saab igavuse peletamiseks igasugu maailmaasju mõttes arutada.
 Ükspäev olid püksid märjale sorteerimislindile toetumisest läbivettinud. Meie sorteerimisboss tegi kildu ja ütles, et kui ma järgmine kord vetsu minna tahan siis pean talle teada andma. Nojah, sel hetkel oli päris naljakas aga nii blogis on seda minu jaoks vähemalt üsna võimatu edasi anda.

 Trenn
 Eelmise nädala lõpus sinna kahjuks eriti ei jõudnud. See-eest käisin pühap, esmasp ja teisip. Täna otsustasin vahele jätta. Lihased on kõik megavalusad. Eile tegin lausa kaks grupitreeningut jutti. Kõigepealt bodyattack, mis on siis jooksmis-hüppamis põhine. Keskmiselt põletab üks tund 750 kcal. Wuuhuuu.
 Peale seda tulid paljud meie bäkkeri inimesed zumba tantsutrenni ja ma otsustasin nendega seal ühineda. Olin küll läbimärg ja surnud aga pidasin ilusasti vastu :).
 Muideks on täiesti hullumeelne, kui paljud on nüüd trennis käima hakanud. Meie bäkkerist käivad hetkel 6 ja mõned veel plaanivad tulla. Tööjuurest käivad meie jõukas hetkel 2 ja teises kohas 3 või 4. Sport on moes!
 PS!!! Ma küll erilist muudatust peale 3 nädalat märganud pole, AGA mulle tundub, et kann on kõvasti pringimaks läinud, haa.. No selles mõttes, et eile mul oli mingi plekk ja kui katsuma hakkasin siis ehmatasin päris ära :D. Kuidagi teistsugune.. No ülitähtis info nüüd, jajah, aitab!

Pidu
 Nagu ikka, sai seegi reede väljas käidud. Kõvasti lahedam oli, kui eelmine nädalavahetus. Nalja sai, tantsitud ja lollitatud veel rohkem. Keegi tegi pilte ka.. Kui õnnestub välja uurida kes, siis võib-olla kõlbab mõni üles panemisekski..
 Laupäev oli taaskord uimane. Terve päev olin kuidagi omas mullis. Enesetunne ja tuju olid üsna kehvavõitu ja terve päev mõttetu. Käisin jalutasin päris mitu tundi lihtsalt linnapeal ja tegin mõned pildidki.


 Nii palju mu "füüsilisest" elust siin siis :). See elu siin austraalias on erinev mu eesti reaalsest elust vms. Siin olen kuidagi vaba ja saan teha, mis tahan. Ei pea eriti mõtlema tulevikust, tööst jms. Natuke hirmutav on mõelda, et ükshetk peab reaalsusesse tagasi tulema..
 Samas on hetkel mingi hull eesti igatsus peal. Teil on seal nii soe ja mõnus ka ju! Meil on nii külm! Öösiti ei saa normaalselt magadagi.. Eesti suvi on lihtsalt meeletult hea. Ma nii kadestan teid kõiki seal! Tahaks nii väga oma inimestega ringi trippida, oma kodu mitte mingit väikest ja kitsat hostelit. Tahaks oma hobuseid, Tallinnat, maakodu jne jne jne. Jaanipäeva peale ei taha mõeldagi.. Õnneks on see ju reede õhtu! Ehk siis teie hommikul paneb Vero Mildura klubides möllu ja teie õhtul on Vero kodus omas laupäevases mullis.

 Ohjah.. Okei, oma Kalgoorlie kutti igatsen ka meeletult. Uskumatu ausaltöeldes. Pole temaga juba mingi kuu aega sõnagi rääkinud aga ikka ei möödu päevagi temast mõtlemata. Head mälestused.. Kui ma vaid suudaks kuidagi leppida sellega, et see kõik on läbi.. Ohjah :). Sucks!

Mildura on tegelikult ilus :).
Meie sügis.
Mu armsa auto aken hommikul.. Jah, külm on!