kolmapäev, 29. detsember 2010

Ei ole sõnu lihtsalt!

 Tänane päev algas sellega, et magasin sisse. Sain töölt vaba päeva, jeejee. Töö asemel suundusin panka, kus võtsin raha välja. Edasi ostsin omale uue rahakoti.
 Bäkkeris sai jälle bassu ääres tsillitud. Arvake nüüd, mis juhtus.. Nagu ikka, madistasin seal kuttidega, kes mind vette loobivad kogu aeg. Mingi hetk päevitasin madratsil, kui ühed mind vette lükkama tulid. Kiiruga üritasin ühe laua jalast kinni haarata, aga tõmasin hoopis oma rätiku koos kahe telefoniga vette. Minu telefon lõpetas basseini põhjas, ühe kuti oma jäi rätikuga poolmärjana pinnale ulpima.
 Mõlemad telefonid kuivavad hetkel õues, tema oma vist töötab, ma pole veel julgenud proovida. Kasutan hetkel oma vana ja palvetan, et uus ilusasti ära kuivab.
 Lisaks sain teada, et kuna mul ID kaarti ega panga koodikaarte pole, on ainus võimalus uute juhilubade saamiseks ARKi büroosse pöörduda. Kirjutasin veel mingisugusele eesti ARKi saadikule aussis, aga erilist lootuskiirt ei paista sealtki.
 Nüüd mõtlen, mida edasi peale hakata. Mäletate, ma eelmises postituses mainisin, et varsti juhtub midagi telefoni, auto ja arvutiga. No arvuti on veel täiesti töökorras ja olemas, oo happy days!!

pühapäev, 26. detsember 2010

Mis kurat toimub?!?!

Mul on selline tunne, et keegi "elu" üritab mind lihtsalt sajaga proovile panna. Kõikvõimalikud halvad asjad lihtsalt juhtuvad!
Nüüd olen ma oma rahakoti suutnud ära kaotada. Koos kõigi oma pangakaartide, dokumentide, EESTI JUHILUBADE jmsga. Ainult pass on alles VEEL.
Viimane kord kui seda nägin oli reedel poes. Peale poodi istusin autosse, sõitsin bäkkerisse ja suundusin otse kööki kokkama. Peale sööki võtsin oma koti, läksin oma tuppa, tahtsin rahakoti riiulile panna ja avastasin, et seda mul enam pole.
Täna käisin poes uurimas, äkki jätsin sinna vms - mitte midagi. Auto ja köögi otsisin läbi - mitte midagi. Ainsad võimalused on:

* jätsin poes selle kuskile kassa juurde ja keegi lasi rotti
* kukutasin selle kuidagi maha ja ei kuulnud/näinud.
* olen selle kuidagi muud moodi ära kaotanud
* see on mul autos kuskile prakku totaalselt ära kadunud
* bäkkeri köögis käisid mõned inimesed ka vahepeal.... (aga no seda ei usu elusees!)

Igatahes, pangast raha välja võtta saan alles kolmapäeval. Seniks on mul umbes 3 taala sentides. Juhilube mul enam pole, aga sõidan ikka edasi. Kui ment vahele võtab siis saab teada, kas nad saavad passi järgi kontrollida või mitte.

Ma päris kindel, et nüüd ment võtabki vahle ja saan veel hiiglasliku trahvi. Lisaks kaotan telefoni, arvuti jne. Autol saab teepeal kuskil pärapõrgus bena otsa vms. Töölt lastakse ka lahti, bäkkerist visatakse välja jne.
Miski ei üllata enam! Isegi rahakoti kaotamine ei ajanud paanikasse, rohkem on selline lootusetu hädapätaka tunne. Aga mis teha, no worries.

reede, 24. detsember 2010

Häid jõule!

Teisipäev.
Pidi olema töölt vaba päev. Eelmine õhtu sai üsna kaua tsillitud kah, sest hommikul saab ju magada. Kell 9 ajas Liz üles mind, ütles et ma pean nüüd tööle minema.
3.00-9.00 sleep (6h)
10-14 ja 18-23 tööl. (9h)

Kolmapäev.
2.00-5.30 sleep (3,5h!)
6.30-14.00 ja 18-23 tööl (12,5h)

Neljapäev
00.00-5.30 sleep (5,5h)
6.30-14.00 ja 18-22 tööl. (11,5h)
Kodus istusin 2min maha, tegin oma koksi lahti ja siis sadasid kutid sisse, teatasid et nüüd on pubidesse minek. Tähistasime soomlase ja kahe sakslasega Robi (austraallase) lahkumist. Nägin esimest korda skimpyd (topless baaridaamid) ka ära, jeejee!
Taaskord sai terve öö Robiga jutustatud. Seekord tema edasistest plaanidest jne.

Reede, 24 dets!
5.00-8.00 sleep (3h)
10-12 töö (2h)
Pidin tegelikult 15ni olema, aga kuna olin näost roheline, lonkasin (jalad villis) ja haigutasin, tundsid kõik muret mu tervise pärast. Tõid mulle külma vett, märgasid rätikuid jne ning saatsid koju.

Töö iseenesest juba päris selge. Paar päeva olid totaalselt kiired ka. Rahvast nii palju, ma jooksin ja sagisin seal nagu poolearuline. Päris hullult väsitab ikka, aga boss on supersõbralik ja raha hea! Eelmise nädala eest sain 716 doltsi, mis siis kergelt üle 8000eegu. Tunde oli mingi 35-40, päris hea hah?

Autol sai rego (kohustuslik kindlustus vms) läbi paar päeva tagasi, mul polnud raha, et uuesti maksta, niiet pidin paar päeva jalamees olema. Ma nii laisaks muutunud, isegi 500m kaugusel poes käin muidu autoga! Täna esimese asjana koju tulles ajasin rego asja korda, nii hea!

Olemine hetkel on jube. Kerge pohmelus, magamata, üle töötanud ja kõndida väga valus. Jõulutunne on -100, jõulumusa ja kaunistused tunduvad nagu mage nali.
Ilm on KUUM, 43-45 kraadi, päike sirab taevas - pilvi väga pole.
Hetkel käib kerge bassutsill, millega kohe peale blogimist taasühinen.

Ilusaid jõule teile, muahh!



















PS. Don't hate me now, haha!

teisipäev, 21. detsember 2010

Jõulugrill ja tsill!

Eile olin 3-6ni tööl. Midagi väga erilist ei juhtunud, aeg möödus lennates. See tsikk, kes eelmine päev pilves oli, magas sisse ja ilmus tööle 1,5h hiljem. Silmad olid punased peas ja no kaine ta ka polnud.
Bäkkeris oli jõulu-grill õhtu. Rob küpsetas mingisugune 4-5h kokku! Söök nägi päris korralik välja ka, aga no ma olin tööl kõhu juba täis söönud.
Rahvast oli päris palju, mõndasid polnud varem näinudki. Mina ei tahtnud õues suure seltskonnaga ühineda ning vaatasin paari inimesega telekat ja jõin esimest korda kuu aja jooksul alkoholi.
Kella 10 aeg olid enamus juba magama läinud ja mul julgust piisavalt, et väljagi minna. Ega seal midagi erilist ei toimunud. Paar inimest tahtsid pubidesse ka minna, aga ma ei ühinenud, sest olin kindel, et pühapäeva õhtul pole siin linnas midagi teha. Ega ma ei eksinudki, kutid olid tunni pärast tagasi!
Nagu ikka, möödus ülejäänud õhtu filme vaadates. Ainus erinevus oli vast selles, et seekord läksin magama juba 1 aeg, mitte 2-3 nagu viimasel ajal kombeks on saanud.

Täna oli töölt vaba päev. Vaatamata küllaltki pilves ilmale, veetsin hommikupoolse basseini ääres vedeledes. Isegi päikest sain kergelt..
Lõunaaeg sai pangas ja Subways (üllaülla) käidud ja "Social Networki" vaadatud. Ausaltöeldes ei saanud ma suurt midagi aru, nad rääkisid kõik nii kiiresti ja keeruliste sõnadega. Raske oli jälgida :D.
Mingi hetk vihastasin ühe iirlase peale, kellega viimastel päevadel palju suhelnud, ning võtsin esimese ettejuhtuva raamatu ja läksin tagasi basseiniäärde lugema.
Kaua seal olla ei saanud, seltsiks tuli mulle muidugi Rob. Ega mul selle vastu suurt midagi polnudki. Rääkisime niisama juttu ja mu viha ununes ära.
Õhtul olin tagasi teleka ees. Mingi hetk kutsus Rob mu jalutama. Käisime umbes tunnike mööda minu jaoks täiesti võõraid tänavaid. Lõpuks tulime tagasi, istusime natuke õues teistega ja vaatasime telkut. 15min pärast arvas Rob, et võiks veel ühe tiiru teha.
Kuna ma talle täna varem jutu käigus mainisin, et Liz tahtis mind alguses tema tuppa panna, siis kahtlustasin, et Robi "jalutuskäigud" on sellega kergelt seotud. Taaskord ei vedanud mu sisetunne mind alt! Lõpuks ta siis alustaski "niiet Liz tahtis sind minu ruumi panna jah?" vms. Ma vastasin konkreetselt, et "jah, tahtis aga ma polnud nõus". Sellele järgnes pikk vaikus ja ma otsustasin ise veel seda teemat surkida.
Sain teada, et peale mu lahkumist olid bäkkeris mingisugused kuulujutud käinud minu ja Robi kohta. Õnneks mitte midagi väga hullu vist. Rob arvas, et Liz meelega pakkus mulle tema tuba. Aga ei, kõik on tsill ja need kuulujutud olid ainult korraks vist.
Ah igatahes, edasine õhtu möödus jälle TELEKA ees. Köhahoog tuli taas peale ja teiste filmielamuste säästmiseks kolisin oma tuppa. Nüüd blogin ja mõtlen, et peaks oma "aussi sõprade" lehte uuendama natuke.

Nannannana. Mu hollandi prints jahus täna, et ma olevat talle voodisse kingituse jätnud, kui viimane kord Kalist lahkusin. Ma ajasin kindlalt tagasi, aga ta otsustas vastukingituse teha.
Nüüd tõigi just paki. Ei lubanud enne homset lahti teha, aga ma uudishimulik piilusin ikka.
Arvake nüüd, mis ma seest leidsin. Kõigele muule lisaks, OMA STRINGUD!
Ma jätsin alati pesu naris voodi nurka kuivama, et siis avalikult poleks. Küllap Liz leidis need voodit tehes ja pani pulli pärast mu printsi voodisse.. Appi kui piinlik :D!

pühapäev, 19. detsember 2010

Kobakäpp

Mitte nii nunnu pilt mu noorest nunnust!
 Niisiis, ilmad on täiesti pilves praegu, st päevad on möödunud bäkkeris passides ja tööl. Mingeid erilisi sündmusi pole tõesti olnud, aga elu üle ei kurda kindlasti!!

 Bäkkerielust nii palju, et kolm kõige nunnumat läksid minema! Kõigest üks silmarõõm on alles veel paariks päevaks! Ainult et Rob on abielus ja kolme lapse isa!!! Aga küll tuleb uusi, eksju mu päkapikud :)!
 Täna üritasin omale kartuleid praadida. 45 minutist ei piisanud, et nad pehmeks läheksid. Jäidki lõpuks pooltooreteks ja maitsesid ka imelikult. Uputasin hapukoore sisse ja ampsasin veggisid peale, kõhu sai kenasti täis! Kuigi jahm, aussi kartulad on väga veidrad ja muideks, ma pole ainus, kes nii arvab!

 Töö hakkab juba selgeks saama. Kohvitegemine on nii lihtsaks muutumas, et ma lähen aina hooletumaks. Samas ei tunne ma enam end täiesti lambana ja oskan isegi mõndadele küsimustele vastata. jee!
 Täna tööl tundsin mingi hetk kerget kanepi haisu, arvasin, et kujutan ette. Kui mõne aja pärast veel tugevamini tundsin, küsisin töökaaslaselt, et kas ta ka tunneb. Tsikk ei saanud tükk aega aru, millest ma räägin. Lõpuks hakkas kõht kõveras lihtsalt naerma. No see tema pilk ja naer vastasid mu küsimusele päris selgelt! Ei, ma ei kujutanud ette, oligi kanep ja mu töökaaslane suitsetas seda!
Behind the bar
 Tsikk oli tükk aega laksu all ja ma pidin täiesti üksi tööd tegema. Küsimustega tema poole pöörduda polnud ka erilist mõtet, ta ei jaganud ööd ega mütsi. Õnneks polnud väga palju rahvast ja saingi üksi harjutada! Meeldis palju rohkem nii, polnud kedagi valvamas.
 Tipphetk oli muidugi see, kui viisin kandikutäis kohvisid/teesid ühele suurele seltskonnale. Viimased kaks kohvi kandikul, suutsin ühe kohvi kuidagi ümber ajada. Kohvi lendas laualt maha, pool sellest mingile hiina tsikile sülle! Täiesti lõpp, kirjeldamatu kui sitt tunne oli! Ei osanud nagu midagi teha, hakkasin vabandama ja koristama. Nagu ikka aussidele kohane, siis kõik ütlesid "no worries" ja aitasid koristada.
 Mulle tundus, et mind häiris see vahejuhtum kõige rohkem! Kõik muudkui naeratasid edasi ja käskisid mitte muretseda. Mul siiani kergelt sitt tunne sellepärast, aga no pärast seda, kui mu töökaaslane rääkis, kuidas ta kannutäie keevat piima otse sülle kallas ühele tädikesele, ei tunne ma ennast enam nii kohmakana! Pealegi kui mõelda kõikkide nende sõimusõnade peale, mis mulle eestis kaela oleks sadanud, olen ikka õnnega koos siin aussis!
Prantslasest töö- ja toakaaslane jõulutervitustega!


Monty's

















 Ahjaa, nii palju veel, et tervis päeval on ikka OK, aga hommikuti-õhtuti ei saa köhimist pidama ja häält lihtsalt pole.
Praegu pidin sellepärast oma tuppa ka ronima. Nõme oli suures toas lakkamatult köhida, kui teised telekat vaatavad! Toakaaslastest on ka kahju, eriti öösel!

reede, 17. detsember 2010

Elu kui lill!

 Niisiis, paar päeva Kalis oldud.
Eile ikka küsiti, et noh, kuidas on jälle kodus olla jne. No nii mõnus, mulle lihtsalt hullult meeldib siin.
 Hommikul nägin bäkkeri ees ülikena kutti ka. Armusin esimesest silmapilgust :D. Selline peaaegu mustade juustega nunnu! Loomulikult kolis ta ka bäkkerisse, kujutage ette, kui häppi ma olin!
 Õhtul olin esimest päeva tööl. No algus ikka raske, erinevaid kohvisid on u 15 ja ma pean nad kõik selgeks saama. Plus veel söögid ja muud ülesanded. Aga õhtu lõpuks oskasin juba mõnda kohvi peast teha, jeejee!

 Täna nautisin hommikusööki üksi õues tsillides. Järsku ühines minuga, arvake kes?! See sama nunnu kutt. Rääkisime veits juttu, pärast jalutasime veel linnapeal jne. Tüüp on sakslane, kahjuks 18 ja veits imelik vahepeal :D.. Aga noh, silmailu siiski!
 Nunnukaga jalutamast tulles selgus, et bäkkeris on jälle uus eestlane. Kutt siis läheb homme Leonorasse (kaevanduslinn mis siit veits kaugemal) roadhouse tööle. Muideks, ma polnud ligi kuu aega eesti keeles rääkinud! Viimati oligi eelmisel korral Kalgoorlies, kui Taaviga kohtusin!
 Õhtul käisin jälle tööl. Seekord oli juba natuke kergem. Sain mõned uued kohvidki selgeks. Natuke suutsin metsa ka neid keerata, aga see kõik on NO WORRIES.

  Tööga olen siiani rahul. Kogu aeg on midagi teha, üpris kiiregi vahepeal. Aeg lendab, nii et ei saa arugi. Hetkel veel on üsna raske, sest no tõesti uusi asju on palju. AGA samas on ju hea alati midagi uut õppida!
Bäkkerielu on täitsa OK. Kui ma kunagi mõtlesin, et ei suuda järjest kauem kui nädal bäkkeris elada, siis siin seda tunnet pole. Ainus jama on see, et minu toas 3 kutti, kellest 2 teevad tihti öiseid vahetusi. Seega juhtub üliharva, et keegigi mingil hetkel ei maga. Mis teeb asjade otsimise/toas olemise jne natuke ebamugavaks.
 Tervis on ikka üsna jama. Hommikud on kõige hullemad. Täna hommikul suutsin alguses ainult kähiseda. Hääl tuli küll mingil määral tagasi, aga pea valutas terve päeva. Pluss veel köha-nohu ja valus kurk. Ostsin omale mingid külmetuse vastased tabletid ka, loodetavasti hakkavad ruttu mõjuma!
 Ilm on pilves olnud. Sooja alla 30 vist. Laupäevaks vist lubas päikest lõpuks, tahaks juba basseiniääres lebotada!

Paar pilti tegin ka täna, aga ma tõesti ei taha oma tuppa telefoni ja juhet otsima minna!

teisipäev, 14. detsember 2010

Tagasi paradiisis!

Niiisiis, kiire ülevaade viimastest sündmustest.
Eile otsustasin ka Aussi jobsi kirja saata, kuigi olin kuulnud, et läbi e-mailide nendega täiesti lootusetu suhelda.
Kiri saadetud, sain paari tunni pärast neilt telefonikõne. Uuriti, miks ma ikka kontorisse kohale ei läinud, kus ma olen, mis ma teen jne. Pika uurimise järel öeldi, et jah, meil oleks sulle töö KALGOORLIES, aga sa peaksid sinna minema hiljemalt homme! Mina vastu suutsin ainult yes yes yes yes please yes yes kiljuda.
Rohkem nad mulle sellel hetkel infot jagada ei saanud, kuna teisi bäkkereid oli kontoris väga palju. Lubasid hiljem tagasi helistada. Hüplesin elevusest paar tundi telefoniga ringi ja lõpuks, kui olin juba selleks päevaks alla andmas ja telefoni korra valveta jätsin, sain kõne! Olemas!
Muideks, sain samal päeval enne ka pakkumise Northami teise baari, mis pidi Cody kohal Northami parim olema.
Õhtu veetsin Jo-d taga ajades, et siis temaga sotid sirgeks rääkida.
Hommikul asusin Kali poole teele, sõit venis meeletult, sest ei jõudnud lihtsalt kohale jõudmist ära oodata :D.
Kalis käisin kõigepealt uues töökohas jutul, homme kell 6 alustan. Tundus täitsa tore koht, selline kohvik/resto, mis on 24/7 avatud. St tunde saan palju, palk mingi 20 taala tund - maksud. Ainus jama, et kohapeal majutust pole, pean tagasi bäkkerisse minema.
AGA GUESS WHAT?! Ma pole väga kurb selle üle, sest mulle juba enne nii meeldis see bäkker. Sisse astuda oli natuke naljakas, palju vanu tuttavaid oli ees. Tundsid ära mu, pidin 100x seletama, kus käinud olen, mis teinud jne.
Seejärel oli aeg hakata mind kuskile tuppa sokutama. Tahtsin vanade olijatega olla, neil pole enam vabu voodeid. Seejärel arvas bäkkerimuti, et oleks jube lahe mind ühe Robiga kokku panna. Selle peale hakkasin ma karjuma, et jumala eest, mitte temaga! Ta siis ainus inimene, kelle pärast ma väga siia tagasi tulla ei julgenud. Aga no nüüd just enne nägin teda ja polegi liiga ebamugav.
Enivei, sain ajutiselt mingite tüüpidega samasse tuppa, kes kõik töötavad samas kohas, kus ma lähen, ajeee :D.

pühapäev, 12. detsember 2010

Jälle metsas!

 Kõigepealt, õues oli päeval vähemalt 30 kraadi sooja JA MINA OLEN HAIGE! Või noh, mitte just täiesti. Kurk hakkas eile õhtul nii valutama, et magama ei saanud tükk aega jääda. Lisaks on hääl kergelt ära ja õrn nohu kah. Kuidas on võimalik sellise ilmaga lampi külma saada?! Praegugi nii uimane olla.
 Täna olin tööl esimest päeva täiesti üksi. Närv oli hullult sees, sest pidin kõigega ise hakkama saama. Õnneks läks kõik ilusti (dippi sain ~160eeku), kuni hetkeni, mil oli vaja baar sulgeda ja boss mulle appi tuli.
 Juttu alustati sellega, et üks mu kaastöötaja pidi lahkuma, aga otsustas jääda. Lisaks täpselt päev enne minu saabumist tuli üks vana töötaja veel tagasi. Jutu mõte oli see, et nüüd saab boss mulle pakkuda max 15h nädalas. Nimetas paar teist baari/kohvikut, kust võiksin tunde juurde küsima minna. Pidin homseks õhtuks teada andma, mis otsustan.
 Minu plaan on siiski Northamist lahkuda ja mõni teine täiskohaga töö leida. Saatsin mõndadesse kohtadesse juba CVd ja võtsin job shopiga ühendust. Loodetavasti veab nii palju, et neil mulle juba homme midagi pakkuda on. Hing ihkab Kalgoorliesse, aga ehku peale ei julge minna.
 Igatahes jahm, vabandust väga aga sitt tunne on. Mul pole kahju Northamist lahkuda, aga oleks juba aeg kuskile püsivamalt jääda ja raha koguda!!!!!! Hakkab jälle pihta see tööotsimis-tsirkus. Kuna ma nüüd tõbine ka olen, siis pole selleks üldse tuju ega tahtmist! Fuck küll noh!

laupäev, 11. detsember 2010

Väikelinna elu.

 Tööl võitis üks vanapapi mänguautomaadiga 1000 taala, ehk siis 11 631,9 eeku. Päris kadetakstegev õnn mõnel, eksole! Tüüp polnud sugugi kade ka, andis mulle ja teisele töötajale 50 taala (581,6 eeku) dippi. Ajee!


 Peale tööd suundusingi otse poodi, et siis omale süüa varuda. Poes tervitas mind juba kaugelt vana tuttav turva. Kassas sattusin ka sama tüübi otsa, kes mind varemgi teenindanud on. Tavalised "hey, how are youd" vahetatud, pakkisin asjad ja suundusin välisukse poole. Kuna pood hakkas sulgema, olid hotellile lähimad uksed kinni pandud. Turva nägi mind seal kortsus kulmuga seismas ja hakkas kohe vabandama, ütles et ta arvas, et ma juba poest lahkunud. Selline teenindus siis! G4S oleks küll "ei saa aaru w, juuks on kini!!!!" podisenud..

 Õhtupaiku hakkas aknataga hull möll käima. Rõdule minnes selgus, et mingisugune jõuluparaad täna. Kuskil pargis pidi turg ka olema, sinna kahjuks ei jõudnud. Paraadi sai rõdult siiski jälgitud. Midagi väga erilist ei olnud, aga väike ja armas siiski.

Politsei, muideks ;)!

Mingisugune kirikuteema.


















 Jõulutunnet mul igatahes pole! Kuidagi imelik on kõikki neid jõulukaunistusi vaadata, nagu oleks unustatud maha võtta vms. Natuke kurb on kah, peab jõulud suhteliselt võõrastega kuskil päikese käes veetma. Aga no mis seal ikka, jõule tuleb küll ja veel!

Elu kui seebiooper + ilm.

 Commercial hotel on justkui omaette küla Northamis. Lisaks sellele, et kliendid on päevast-päeva üldiselt samad, peatuvad pikemalt siin hotellis päris mitmed. Minu toanaabriteks on siis Michael ja Darren (mitte Bolgarti oma loomulikult). Michael töötab ka mõnikord hotellis, aitab siin erinevate meestetöödega vms. Darren on see tüüp, kes mulle filme laenutab.
 Igatahes, vähe sellest, et tööl kliendid küsivad, kas ma oma töökaaslase Alexiga olen paar, kuulsin täna, et mu kallid naabrid arvavad, nagu mina oleksin eile Alexi juures ööbinud. Ma ei tea, kas nad on kurdid ja pimedad, või mis. Kohe kindlasti olin ma eile õhtul kodus, kuulasin veel tükk aega muusikat enne kui magama läksin!
 See polnud muidugi esimene "kuulujutt" siin hotellis. Täiesti jube kohe, kuidas alati kõik kõigest teavad ja tihtipeale ringiga mingid imejutud tagasi jõuavad. Samas noh, mind ei ärrita see absoluutselt, üsna ükskõik. Küllap on kostiveres elamine selles mõttes kasuks tulnud!

Abode famiilja. (netist)
 Täna suutsin kaks aborigeeni endasse armuma panna. Loomulikult olid nemad need natuke "tsiviliseeritud" aborigeenid, mitte tavalised tänavajotad. Siiski, abo on abo ja sellist endale meheks küll ei tahaks! Noorem oli muidu abo kohta päris kena.. Vaatas mind seal maia nöoga ja häälitses/vilistas iga kord, kui temast mööda jalutasin. Vanem käis mulle terve õhtu ajudele. Kutsus mind kogu aeg enda juurde, uuris mu boyfriendide kohta, tahtis peale tööd jooke välja teha jne. Ma olen nii meelitatud, et ma abodele peale lähen, jee! Peaks vist ühega abielluma ja saangi aussi permanent viisa, elu kui lill!

 Ilmast midagi erilist rääkida küll ei oska, aga vaja teid seal lumevangis kadedaks ajada ju!
 Sooja enam väga palju polegi, vahepeal oli mingi 30-40 kraadi periood, nüüd päeval umbes 25 vms. Õhtud on natuke jahedamad, pusa/jops peab ikka seljas olema. Üldiselt on iga päev nagu eesti ilusaim suvepäev.
 Eile õhtul oli meil ka torm vist. Tuul tundus üsna kõva, rõdul kolises mingi asjandus päris hullusti. Magama jäädes oli eesti novembrikuise tormi tunne.
 Vihma ükspäev kergelt sadas. Tükk aega võttis, et aru saada, kas ikka sajab või kujutan ette. Paras udukas oli. Ma pole kindel, kas mäletan õigesti, aga vist oli tegelikult üks öö normaalne vihm ka.. Pead ei anna!
 Valgeks läheb hommikuti päris vara. Kui mina ärkan, on päike ammu kõrgel. Autos elamise ajast mäletan, et kuskil 4-5aeg hakkas vaikselt valgemaks minema. Pimenema hakkab õhtuti 7-8 aeg. Selles osas on nagu eesti kevade lõpp, päev läheb aina pikemaks!

Cheers, tänan tähelepanu eest!


reede, 10. detsember 2010

Sleep/work/eat

Sleep mode.
 Igavus, uni & tüdimus. Blogi ei oska ka enam kirjutada. Kui Kalgoorlie aegadel pidin blogi pikkuse pärast palju asju üldse mainimata jätma, siis siin pole lihtsalt millestki kirjutada.

Work mode.
 Eile, täna ja homse tööpäeva algus 11 hommikul, 16-18 väike paus, edasi kella 21-22ni. Tunde polegi palju, aga need venivad meeletult ja no täpselt aktiivse päeva osa passin tööl.
 Töökaaslastest nii palju, et need, kes alguses kõige halvemad tundusid, on osutunud hoopis parimateks. Mõnega on juba päris lõbus koos tööd teha.
 Bossid on siiski hullemad, kui Bolgarti omad. Meesboss Bob on kõige hullem, alati möliseb millegi kallal. Naisboss Jo käib lihtsalt pidevalt kontrollimas, et kõik midagi ikka teeks. Näeb jube kuri välja, aga samas iseloomult tundub siiski sõbralik, erinevalt Bobist! Õnneks peamiselt bossab Jo, Bob kokkab köögis!
 Töö üldiselt ise on selline enam-vähem. Eestis oleksin ma selle üle arvatavasti päris õnnelik. Siin, aussis, tahaks rohkem seiklusi, lõbu ja erinevaid elamusi, mida see töö kahjuks eriti ei paku. Samas on palk jällegi hea, töökaaslased toredad ja elu ilus, ehk kannatan paar kuud välja! Pärast saab tasa teha ju.

Eat mode.
Kas see ei tekita teis vastupandumatut söögiisu?
 Tauri tuletas mulle paar õhtut tagasi meelde, et ma
olen unustanud siin väga olulist asja mainida!! Nimelt ma ei rääkinud teile, kuidas ma "aussid armastavad, teised vihkavad" vegemitet sõin! Vegemite on siis selline plöga (ma tõesti ei mäleta millest), mida aussid armastavad saia jms peale panna. Üldiselt räägivad bäkkerid hirmujutte selle jubedustest.
 Kalgoorlies tehti mulle igatahes üks õhtu special vegesai. Vahtisin seda tükk aega sellise näoga, nagu peaks prussakat sööma hakkama. Lõpuks võtsin julguse kokku ja proovisin. Polnudki nii hull, kui arvasin! Sõin oma saia isegi lõpuni. Selline soolane möks, minuarust mingit erilist maitset polnudki.. Jutud sellest olid ikka palju hirmsamad!

Igatahes söögist hakkasin sellepärast rääkima, et teie lugemishimu paariks päevaks kustutada. Mitte, et mul pärast sellist tööpäeva väga kirjandi tuju oleks, aga mingeid mõtteid suudan ikka välja tuua,,,, ehk.

Aussid ja toit.
 Rämpstoit!! Hungry Jacks, KFC, Red Rooster, Mc Donalds, veel midagi? Ahjaa, 100 teist erinevat pisikest Fish & Chips putkat. Samuti sisaldavad enamus baaritoite friikaid. Pole siis ime, et aussid nii paksud on!
 Rohelised salatid!! Minule tundub, et aussid söövad rohelist rohkem, kui eestlased. Poodides on valik 3x suurem. JA friikatega on tavaliselt kaasas sama suur hunnik salatit.
 Traditsioonilisi toite ma välja tuua ei oskagi. Varem mainitud vegemite on selline hästi austraalialik. Erinevaid mereande on ka päris palju. Kuna aasia lähedal ja pilukaid kõik kohad täis, siis on üldiselt palju ka hiina toitu.
 Piimatooted ja šokolaadid on eesti omadest kõvasti halvemad. Jogurtid tegelikult on head, aga hapukoor see-eest täielik jama! Šoksidel pole ka vast häda midagi, aga eesti ja soome omadele jäävad alla.
 Aussid oskavad kasutada kartuleid üldiselt vist ainult friikate jaoks. Eile sain esimest korda head ahjukartulit, ei jõudnud ära imestada! Lisaks oskavad nad teha siin ülihead lillkapsa-juustu vms ahjuvormi. Üldsegi, emps, sa ei kujuta ette, mida kõike ma siin sööma olen hakanud! Ükspäev ostsin omale külmutatud brokkolit, keetsin ära ja sõingi seda põhitoiduna, nii hea!

Energiajook. Üritan maha jätta, ausalt!
Laiskade inimeste toit aka kiirnuudlid + brokkoli/rohelised oad/porx

esmaspäev, 6. detsember 2010

Northam, iga algus on raske!

 Oeh, jällegi pole pikalt bloginud. Seekord pole lihtsalt suutnud end kätte võtta, sest kogu aeg on mingid jamad. Lootsin, et eile-täna saavad mõned neist lahenduse, aga noh jah, õnn on mind totaalselt maha jätnud! Egas midagi, üritan teile mingi ülevaate oma uuest elust-tööst anda.
 Töötan siis taaskord baaris. Erinevalt Bolgarti-
Tööl.
aegadest seisneb siin peamine ülesanne hoopis TABga toimetamises. Mis see on? Sportsbetting, ehk siis peamiselt hobuste- ja koertevõiduajamistele panustamine. Minu ülesanne on siis klientidelt raha vastu võtmine ja võidu korral selle välja jagamine. TAB arvutitega töötamine iseenesest keeruline pole, aga pingeline küll.
 Mõned inimesed mängivad siin päris suurte summadega ja kujutate vast isegi ette, kui õnnelikud nad on, kui paarituhandesed piletid kasututeks osutuvad. Osad karjuvad ja sõimavad päris kõvasti, kui näevad, et võidusõidu ajal nende hobune teistest maha jääb vms. Jumal tänatud, et ausside viha eestlaste omaga võrreldagi ei anna!
 Kolmandal päeval suutsin juba käki ka kokku keerata. Nimelt tahtis üks tsikk, et ma tema piletid tühistaks. Kogemata sattus tema piletite hulka ka ühe mehe oma, mille ma siis samuti tühistasin. Nagu juba mainisin, õnn on mind maha jätnud, ehk siis loomulikult pidi selle mehe tühistatud pilet võidupiletiks osutuma. Kujutage ise ette, kui vihane see tüüp oli, sest kaotas tänu sellele eesti rahas paartuhat krooni. Õnneks väga suurt jama minul sellest ei tulnud, sest no ma ju veel algaja ja ise ta toppis selle pileti tsiki omade hulka!
 Õiget baaritööd on õnneks ka. Seda meeldib mulle palju rohkem teha! Kõige suurem võimalik viga on lihtsalt vale joogi andmine, aga see on täiesti "no worries" pisiasi. Seda mul enam väga õnneks ei juhtu, sest aussi joogisordid juba üsna selged! Okei, ainult oma käe suutsin veriseks teha. Nimelt on siin õlled üldjuhul keeratavate korkidega ja ma siis üritasingi jupp aega Coronalt korki pealt keerata, kuni lõpuks üks ütles, et kulla tüdruk, see pole keeratav!
 Mis siis veel.. Tööst nii palju, et seekord ei pea ma üksi letitaga passima. Siiani on alati keegi teine veel olnud. See on päris hea, sest alati kui mingi küsimus tekib, saab kohe teiselt küsida. Töökaaslasi on mitu, enamus tüdrukud ja üks kutt. Tüdrukutega on see jama, et nad kohalikele kõik tuttavad ja siis olen mina see uus erak. Kutiga on lõbusam ja lihtsam, aga tüüp ise on üsna imelik. Aga pole viga, kannatab ära!

 Vabal ajal olen niisama jooksmas ja jalutamas käinud. Naabertoa kutt kogub filme, niiet eilne päev oli nendega sisustatud. Vaatasin ära "Fatal Beauty", "Taken" (mis päris hea muide!), "Pride and Glory" (ka üsna hea) ja "The Bourne Ultimatum".

 Öösiti väga magada ei saa. Seinad oleks justkui paberist, naabrid vahivad poole ööni telekat, väljas abod lärmavad purjus peaga. Hommikuti kell 6-7 hakkavad suured autod mööda sõitma, naabrid taas telekat vahtima jne.

 Hästi paljud on järsku küsima hakanud, millal eestisse tulen. No see sõltub mitmest asjaolust.
Esialgne plaan oli hiljemalt juuniks tagasi tulla, et siis eestis suve nautida. Aga kui nüüd mõelda, siis ma peaks idee poolest siin Northamis 3 kuud olema, st siis veebruari lõpuni. Peale seda on mul vaja kindlasti teha 3 kuud farmitööd. Märts-aprill-mai JUHUL, kui saan kohe farmi. Aga see võib aega võtta + võib vahepeal olla vajadus farme vahetada. Ehk siis võib juhtuda, et enne suve lõppu ma oma farmikaid tehtud ei saa.
 Samas sügiseks eestisse väga ei kipu.. Niiet kui siis pole kindel otse ülikooli minek, jään arvatavasti mõneks ajaks veel siia. Äkki järgmiste jõuludeni? Või uue suveni? Ei tea - ei tea.
 SAMAS on mul praegu väga suured jamad oma kahe "lapsega" eestis. Kui need kuidagi lahendatud ei saa, pean ehk esimesel võimalusel korra/jäädavalt tagasi tulema. Täna vaatasin muideks juba huvi pärast lennupiletide hindu. Aga ma siiski loodan veel, et nii kaugele asjad ei lähe!

Mu ilus korras tuba.

Vaade rõdult.














Maja taga jõeääres.



Ikka samasugune.